Eestis maksustatakse esmatarbekaupu samamoodi kui luksuskaupu. See on ebaõiglane, sest kõige rohkem kannatavad selle all väiksema sissetulekuga inimesed, kes kulutavad toidule suurema osa oma sissetulekust.
Eestis on toiduhinnad kasvanud kiiremini kui inimeste palgad ja ostujõud. Täna maksab Eesti inimene oma toidukorvi eest rohkem kui paljudes Euroopa riikides, kus sissetulekud on oluliselt kõrgemad. 2024. aastal tõusis käibemaks 22%-ni ning alates 2025. aasta juulist tõuseb see veelgi – 24%-ni. See teeb Eestist ühe kõrgema käibemaksuga riigi Euroopas, kus isegi esmatarbekaupadele soodustusi ei kehti.
Maksupoliitika, mis on Eesti tänasesse toonud, enam edasi ei vii. Senised valikud enam lihtsalt ei tööta. Maailm meie ümber on päris kõvasti muutunud, aga reformierakonna kunagine lipulaev – ühetaoline maksusüsteem on karile seilanud ja roostetab. Selle kõige selgemaks ilminguks on asjaolu, et kogutavatest maksudest ei saa riigi pidamiseks vajalikke vahendeid enam kokku.
Eksperdid nimetavad olukorda, millesse Eesti majandus täna jõudnud on, inflatsioonispiraaliks ja kui me sisulisi muutusi ei tee, jäävadki hinnad kasvama ning majanduslik ebavõrdsus süveneb veelgi. Toiduainete käibemaksu langetamine 13%, 9% või 0% peale aitaks peredel ellu jääda ning toetaks Eesti majandust.
Sotsiaaldemokraadist regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmani algatusel viiakse läbi analüüsi toiduainete käibemaksu alandamise võimalustest. Elukalliduse kasvu kommenteerides on minister Hartman väljendanud paljude tarbijate, toidutootjate ja põllupidajate muret kohaliku toidu kättesaadavuse osas, nimetades seda osaks meie riigi julgeolekust. On ju täiesti selge, et kohaliku toidu kättesaadavus mõjutab inimeste toimetulekut ja tervist ning omab olulist mõju Eesti majandusele ning eriti just kodumaise põllumajandusektori konkurentsivõimele.
Eesti on Euroopa üks kõrgema käibemaksuga riike
Praegune käibemaksumäär Eestis:
- 2023. aastal oli käibemaks 20%;
- 2024. aastal tõsteti see 22%-ni;
- Juulist 2025 tõuseb käibemaks juba 24%-ni.
Eestis on toiduhindade tõus olnud üks Euroopa kiiremaid. Toiduainete hinnad on viimaste aastate jooksul tõusnud pea 40%. Eesti Konjunktuuriinstituut on välja toonud, et Euroopa Liidu keskmisest hinnatasemest oleme juba 9% kõrgemal ja Euroopa Liidus toiduhindade poolest koguni esikümnes. Statistikaameti andmetel tõusis Eesti elukalliduse muutust näitav tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5%. Indeksit mõjutas enim just toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõus, mis kallinesid aastaga 3,2%.
Võrdlus teiste riikidega:
- Soome – 14%;
- Rootsi – 12%;
- Läti – 5% teatud toiduainetele;
- Leedu – 9%;
- Saksamaa – 7%;
- Prantsusmaa – 5,5%;
- Hispaania – 4%;
- Poola 5%.
Eestis maksustatakse esmatarbekaupu samamoodi kui luksuskaupu. See on ebaõiglane, sest kõige rohkem kannatavad selle all väiksema sissetulekuga inimesed, kes kulutavad toidule suurema osa oma sissetulekust.
Madalam käibemaks kasvatab inimeste ostujõudu
Reformierakonna poliitikud on toidukäibemaksu langetamisele vastu vaielnud, väites, et käibemaksuerisus toidu hindu tegelikult soodsamaks ei teeks. Minu hinnangul on selles väites omajagu selget jonni aga ka demagoogiat. Milleks siis üldse riigid erinevaid käibemaksu määrasid rakendavad, sealhulgas ka Eesti, kui sellel tegelikult mõju pole?
Majandusteadlane ja LHV analüütik Heido Vitsur avaldas arvamust Eesti seniste maksupoliitika valikute osas, öeldes, et riigina oleme endale valikuid keelanud ning kitsa maksupoliitika tõttu muutunud väga kalliks. Vitsuri hinnangul me senise maksupoliitika jätkudes edaspidi enam toime ei tule. Seda juttu tasub tõsiselt võtta. Selge on ka see, et hinnatõus suunab kohalikku tarbijat kodumaise toodangu asemel eelistama soodsama hinnaga importkaupa ja sellest kaotavad Eesti ettevõtted ja kogu meie majandus.
Kui põhitoiduainete käibemaks langeks, oleks ka hinnad poeriiulitel madalamad. See aitaks leibkondadel paremini toime tulla ja leevendaks inflatsiooni mõju. Kui inimestele jääb pärast toidukorvi ostmist rohkem raha alles, saavad nad seda muudele vajalikele kaupadele ja teenustele kulutada. See toetaks sisetarbimist ja turgutaks ka kohalikku ettevõtlust.
Madalapalgalised ja suured pered võidavad kõige rohkem
Kuigi ka jõukad inimesed tunnistavad, et toidu hind on kosmosesse tõusnud, maksavad väiksema sissetulekuga inimesed praegu proportsionaalselt toidu eest rohkem kui rikkamad. Käibemaksu langetamine aitaks kõige rohkem just neid, kelle sissetulekust moodustab toidukulu suure osa.
Tõenäoliselt vähendaks käibemaksu alandamine ka varimajanduse ja piirikaubanduse osakaalu, sest kõrged hinnad ning maksutõusud on soodustanud piirikaubandust, eriti Lätiga. Madalamad hinnad vähendaksid aga vajadust osta toidukaupu naaberriikidest ja hoiaksid maksutulu Eestis.
Kokkuvõttes peab meelde tuletama, et maksupoliitika peab inimesi aitama, mitte karistama!
Selleks tuleks langetada toiduainete käibemaksu ja muuta esmatarbekaupade hindu taskukohasemaks; vähendada maksukoormust väiksema sissetulekuga inimestele ja suurendada maksustamist seal, kus seda on võimalik teha – luksuskaubad, suurvarad, keskkonda saastav tootmine; järgida Euroopa riikide eeskuju ja luua õiglasem maksusüsteem, mis toetab inimesi, mitte ei koorma neid liigsete maksudega.
Kui Eesti tahab olla õiglane ja jätkusuutlik riik, peame oma maksusüsteemi kaasajastama. Toiduainete käibemaksu alandamine on esimene ja hädavajalik samm.
POLIITKOLUMNIST | Züleyxa Izmailova: toit on liiga kallis! Esmatarbekaubad vajavad maksusoodustusi