Trump ei mõista kiiresti muutuvat maailmaturgu, kus kliimamuutuste tõkestamine on kujunemas mitte ainult eetiliseks, vaid ka majanduslikuks imperatiiviks.
Donald Trumpi inauguratsioonikõne tõi esile tema selge suuna kliimapoliitikale – tagurpidikäik sisse ja gaasi! Selline otsus ei ole tema puhul üllatav, ta ongi üdini populistlik ja ignoreerib täielikult maailma tegelikku hetkeseisu. Eelmine aasta tõi uusi temperatuuri ja ilmastikuanomaaliate esinemiste rekordeid üle maailma, seda ka tema enese kodumaal.
Taandumine Pariisi kliimakokkuleppest ja fossiilkütuste edendamisele keskendumine seab kahtluse alla USA pikaajalise konkurentsivõime maailmaturul, mis muutub üha kliimateadlikumaks. Hiina on juba teatanud, et võtab Pariisi kliimaleppest tulenevalt nüüdse suurima majandusena oma rolli tõsiselt. Kliimakokkuleppe raames on eesmärke uuendanud juba 60 riiki ja veebruaris oodatakse ka ülejäänud riikide lubadusi. Maailm ei keerle enam ümber USA.
Trumpi lühinägelikkus ja Euroopa võimalused
USA poliitikaga paremini kursis olevad inimesed on öelnud, et Trumpi juttu tuleb võtta väga tõsiselt, aga mitte sõna-sõnalt. Tihti tõdetakse, et ametisse asunud presidendi tegelikke välispoliitilisi plaane on raske ette ennustada. Kuigi eilne kõne oli suures osas suunatud pigem kohalikule valijale, annab kõnes väljaöeldu mõtteainet kogu maailmas, omades ka teatud mõju turgudele.
Arvatakse, et Donald Trumpi otsus väljuda Pariisi kliimaleppest võib lühiajaliselt elavdada USA nafta- ja gaasisektorit, aga esimesel päeval seda veel ei juhtunud. Pakkudes tööstusele soodsamaid tingimusi ja vähendades regulatsioone, juhtub see, et tooraine odavneb, aga koos sellega vähenevad ka kasumid. Trump ei mõista kiiresti muutuvat maailmaturgu, kus kliimamuutuste tõkestamine on kujunemas mitte ainult eetiliseks, vaid ka majanduslikuks imperatiiviks.
Euroopa Liit on kliimapoliitika liidrina seadnud eesmärgiks süsinikuneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. See ei tähenda ainult ambitsioonikat keskkonnapoliitikat, vaid loob ka suured majanduslikud võimalused. EL-i ettevõtted, mis arendavad taastuvenergia lahendusi, energiatõhusaid tehnoloogiaid ja süsinikuvabasid tootmismeetodeid, saavad maailmaturul eelise.
Tehisintellekti roll ja energiavajaduse väljakutse
Davosi majandusfoorumil arutletakse just praegu tehisintellekti laieneva rolli üle – see võib küll muuta majandust, kuid selle suur energiavajadus tekitab uusi probleeme. AI arendamiseks ja rakendamiseks vajalikud andmekeskused hakkavad kulutama üha enam elektrit, hoogustades kliimamuutusi, kui andmekeskustelele vajalik energia ei tule taastuvatest allikatest.
Siin on Euroopa eelisseisus, kuna piirkonna energiapoliitika suund taastuvenergiale pakub tehisintellekti arendamiseks stabiilset ja jätkusuutlikku energiavarustust. Samal ajal muudab USA sõltuvus fossiilkütustest tehisintellekti rakendamise kulukamaks ja seega ka vähem konkurentsivõimeliseks.
Hiina – roheenergia gigandi tõus
Hiina on olnud läänemaailma jaoks võõras ja pigem põlu all. Seda selgetel põhjustel – vohavad nii totalitaarsus, tööealise elanikkonna ekspluateerimine tööstuse hüvanguks, keskkonnareostus ja -ekspluatatsioon ja palju muud. Samal ajal on riik tõusnud viimastel aastatel maailma suurimaks taastuvenergia tootjaks ja eksportijaks. See riik on investeerinud triljoneid dollareid päikeseparkidesse, tuuleturbiinidesse ja akutehnoloogiatesse, kindlustades oma positsiooni rohetehnoloogiate liidrina. Ka Euroopas on päris suur osa taastuvenergia tootmisvõimsusest tarnitud just sealt.
Kuigi Hiina sõltub endiselt suurel määral söest, on selle pikaajalised plaanid, näiteks „Süsinikuneutraalsus aastaks 2060“, suunatud järkjärgulisele üleminekule puhtamatele energialahendustele. Mahupõhine majandus ja valitsuse strateegilised investeeringud annavad Hiinale konkurentsieelise, eriti päikesepaneelide ning akutehnoloogiate turul.
Euroopa ja Hiina – konkurents
Kuigi Euroopa ja Hiina on tegusad taastuvenergia arendamisel, on nad ka konkurendid. Euroopa Liit sõltub Hiina päikesepaneelide ja akude impordist, mis annab Hiinale strateegilise mõjuvõimu. Ka taastuvenergia tootmisvahendite jaoks tarvilikke maavarasid on idas rohkem kui meil.
Samas soovib EL vähendada oma sõltuvust Hiina tarneahelatest, üritades arendada oma tootmisvõimekust ja investeerides aina enam kliimateadlikku innovatsiooni, mis võiks tööstuse kõrval seisneda aina enam ka sotsiaalses innovatsioonis.
Me võiksime ühel hetkel mõista, et kõrged keskkonnastandardid ja innovatsioonipoliitika on Euroopa tugevuseks, sest need keskenduvad pikaajalisele kestlikkusele ja kvaliteedile. Hiina eelis seisneb aga oma võimes toota suuri koguseid kiiremini ja odavamalt. Meie põhiseadusega kooskõlas on pigem esimene kui teine lähenemine, kuid peame siiski lugu pidama ka viimasest, sest see on stsenaarium, kus suures koguses ja odavalt on vältimatu toota.
Trump mängib maha USA trumbid
Donald Trumpi administratsiooni otsus eemalduda kliimaleppest ja toetada fossiilkütuseid asetab USA ebakindlasse positsiooni maailmaturul, kus puhas majandus on muutumas ülemaailmseks normiks. Euroopa ja Hiina jätkavad rohetehnoloogiate ja taastuvenergia liidritena, määrates suunda nii majanduse kui ka keskkonnahoiu tulevikule.
Kui Euroopa suudab tugevdada oma sõltumatust Hiina tarneahelatest ja investeerida teadus- ja arendustegevusse, on meil potentsiaal tõusta rohetehnoloogia ja puhta majanduse arendamisel maailma vaieldamatuks liidriks. Samal ajal seab kasvav tehisintellekti energiavajadus kõigile riikidele ülesande leida tasakaal innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse vahel – väljakutse, mis kujundab järgmise kümnendi majanduspoliitikat.
Züleyxa Izmailova: „Puuri, beebi, puuri!“ on nõrkadele. USA võib rohekokkuleppe rongist maha jääda