Koalitsioonileppe olulisemad punktid ja senised võidud sotsiaaldemokraatide jaoks
Sotsiaaldemokraadid on valitsuses endiselt paremerakondi tasakaalustav jõud. Seisame jätkuvalt inimeste toimetuleku, ebavõrdsuse vähendamise ja regioonide arengu eest.
22. juulil 2024 allkirjastasime uuendatud koalitsioonileppe jätkava võimuliidu – Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 – vahel.
OLULISEMAD PUNKTID LEPPES:
- Tasuvad töökohad. Töökohtade loomiseks ja majanduse elavdamiseks üle Eesti suuname suurettevõtete toetusi eelkõige väljaspoole nn Kuldse Ringi omavalitsusi. Nii vähendame ka sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust. Kaitseinvesteeringute kasv, aga ka Ukraina sõjaline toetamine peab panustama Eesti majandusse eelkõige meie kaitsetööstuse arengu ja tellimuste kaudu.
- Turvatunne ka tagalas. Seisame selle eest, et siseturvalisus on osa riigi julgeolekust. Ostame moona, jätkame piiriehitust ja tugevdame piirivalve relvastust, loome kuni 1000mehelise kriisireservi piiri kaitsmiseks PPA juurde. Arendame droonimüüri, mis tähendab nii piiril kui suuremates linnades drooniliikluse kontrolli alla saamist, nende tuvastamise ja tõrjumise võimekuse loomist. Me ei kärbi politsei, päästeameti ega häirekeskuse võimeid. Vastupidi, sõjalise riigikaitse kõrval investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul laiapindsesse julgeolekusse veerand miljardit eurot. Nii suurt summat pole laiapindsele julgeolekule veel kunagi eraldatud.
- Teeme kodud kättesaadavamaks. Käivitame kodude loomise programmi. Oma kodu peab muutuma noortele peredele ning kogukonnas vajalikele spetsialistidele taas kättesaadavaks. Selleks kiirendame elamute rekonstrueerimist ning teeme Kredexi ja MESi laenugarantiid inimestele kättesaadavaks. Soodustame üürikorterite ehitamist, et muuhulgas pidurdada üürihinna kiiret kasvu ja lõpetame ebaausa konkurentsi lühiajalise rendi pakkumisel. Kiirendame elamute rekonstrueerimist maapiirkondades.
- Tasuta haridus. Soosime valitsusleppe läbirääkimistel kindlalt selle eest, et kõrgharidus oleks Eestis jätkuvalt kõigile tasuta kättesaadav. Viime ka kutsehariduse vastavusse tööjõuturu nõudmistega, sh tõstame oskuste ja kutse omandamise kvaliteeti.
- Pensione ei kärbi. Seisime otsustavalt vastu paremerakondade mõtetele kärpida pensione.
- Hoiame loodust. Eesti loodus- ja maavarade kasutamisel lähtume nende targast väärindamisest ja materjalide ringkasutusest. Avaliku sektori hoonete ja investeeringute puhul eelistame ringmajanduse materjalide ja puidu kasutamist.
- Tagame, et Eesti on kaitstud. Teeme ära sotside poolt juba kaks aastat tagasi lahendusena välja pakutud julgeolekumaksu, kuhu panustavad kõik solidaarselt, sh ka ettevõtted, et tavalise tööinimese koormus ei oleks liiga suur. Samal ajal tagab alampalga ja pensionide tõus sissetulekute kasvu maksutõusu ajal ka haavatavamates sihtrühmades ning peame meeles pidama, et lõpuks võidavad sellest kõik, et Eesti on turvaline ja kaitstud.
- Taustaks julgeolekumaksu suuruse kohta: Riigikaitsemaks sisaldab ka ettevõtete tulumaksu 2%. Kui sotsiaaldemokraadid poleks seda kokkulepet saavutanud, siis oleks sama summa kaitseelarvesse kogumiseks pidanud käibemaks tõusma 2% asemel 4% võrra, mis oleks löönud just valusamalt peresid ja väiksema sissetulekuga inimesi, kes enamuse palgast kohe ära tarbivad. Ja vastupidi – kui Reformierakond oleks olnud nõus ettevõtete 4% maksuga, siis oleks käibemaksu tõusu saanud ära jätta.
JUBA TEHTUD:
1. Tagasime hooldekodukoha pensioni eest
Sotsiaaldemokraatide eestvõttel lahendab valitsus aastakümneid kestnud mure – 1. juulist 2023 muutus koht hooldekodus abivajajatele pensioni eest kättesaadavaks ja perekond ei pea enam lähedase eest maksma juurde teist sama suurt osa. Eaka lähedased võidavad aastas kuni 6000 eurot kokkuhoidu. See on viimaste aastakümnete suurim, oodatuim ja vajalikuim reform sotsiaalvaldkonnas!
Hinnavahe jääb riigi ja omavalitsuste kanda. See annab võimaluse naasta tööturule neil, kes on seotud igapäevaselt oma lähedase kodus hooldamisega. Väärika vananemise aitavad tagada ka erinevad teenused, mis lubavad abivajavatel eakatel võimalikult kaua oma kodus elada.
2. Tõstame alampalka kiiremas tempos
Alampalga tõstmiseks sõlmisid valitsus, ametiühingud ja tööandjad juba 2023. aastal kolmepoolse kokkuleppe. Samas poleks kokkulepet ilma SDE surveta sõlmitud. Kiirendame alampalga tõusu, et see moodustaks Eesti keskmisest palgast 50%, mis on Euroopa Liidus soovitatud miinimumpalga tase. Nii tõuseb alampalk 2027. aastaks üle 1100 euro. See parandab kokku kuni 100 000 inimese toimetulekut ehk puudutab otseselt iga kuuendat tööl käivat inimest.
Tänasega võrreldes suurendame nelja aastaga madalapalgaliste igakuist sissetulekut ligi 400 euro võrra. Õiglane palk on elementaarne inimväärikus ja õiglane vastus nii hinnatõusule kui 2026. aastast kehtima hakkava julgeolekumaksu kompenseerimiseks. Miinimumpalga kiirtempos tõstmine oli SDE tingimuseks maksumuudatustega nõustumisel.
3. “Robin Hood” ehk vähendame regionaalset ebavõrdsust
Riigikogu kinnitas juulis 2024 Robin Hoodiks kutsutud seaduse, mille alusel jagatakse alates 2025. aasta jaanuarist osa jõukamate omavalitsuste tulust vaesemate omavalitsuste kasuks ümber. See on olnud just sotsiaaldemokraatide suur pingutus, et panna piir regionaalse ebavõrdsuse süvenemisele.
Uute põhimõtete järgi laekub omavalitsustele senisest enam maksutulu pensionitelt, mis soosib neid linnu ja valdu, kus eakate osakaal on kõrge. Samas aeglustub mõnevõrra tulumaksu laekumine seal, kus elab arvukalt tööealisi inimesi ja on kõrgem palgatase.
4. Suurendasime hambaravihüvitist
Alates 1. jaanuarist 2024 tõstsime ravikindlustatud täiskasvanute hambaravihüvitise 60 eurole (omaosalus 50%). Hambaravihüvitis tõusis 85 euro pealt 105 eurole ka suurenenud hambaravivajadusega inimestele, kelle seas on näiteks rasedad, alla 1-aastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, vanaduspensionärid jne. Alates 2018. aastast pakub riik ka 260 euro suurust proteesihüvitist, mida saab kasutada kolme aasta jooksul. Järgmisest aastast proteesihüvitis laieneb ehk saab kasutada proteesitööde eest maksmisel ka seni kasutamata hambaravihüvitist. See muudatus võimaldab sihipäraselt vähendada omaosaluskoormust eakatel, sageli madalama sissetulekutega inimestel, kelle ravivajadus on suur.
5. Kahekordistasime vajaduspõhise õppetoetuse
Alates 2023/2024. õppeaastast suuresid üliõpilaste vajaduspõhise õppetoetuse määrad kaks korda, uued toetusmäärad on 150 eurot, 270 eurot ja 440 eurot kuus.
6. Kaotasime väikelastega perede suhtes kehtinud ebaõigluse
Sotsiaaldemokraadid muutsid ära korra, kus pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist tööle läinud ema või isa saab lapse haigestumise korral hooldushüvitist alampalga alusel. Edaspidi makstakse vanemale nn haigusraha tema varasema sissetuleku alusel.
7. Lubasime haiguslehe ajal osalise töötamise
Riigikogu võttis sotsiaaldemokraatide eestvedamisel tänavu vastu seaduse, mis lubab inimesel jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ning saada töötasu. Eesti oli seni kolme viimase Euroopa riigi seas, kus haiguslehe ajal oli töötamine keelatud.
8. Pangamaks ja dividendid – kõige jõukamad panustavad ka
Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb juriidiliste isikute tulumaksumäär ehk dividendidele jaotamisel rakenduv maksumäär 22%-le senise 20% asemel. Samuti kaob dividendi madalam maksumäär (14%). Tegemist on püsiva maksutõusuga rikkamatele. Tagame nii, et riigieelarve kordategemise panustavad mitte ainult tavainimesed tulu- ja käibemaksu kaudu, vaid ka kõige jõukamad ehk ettevõtete omanikud ja investorid. Dividendide suurem maksustamine muudab Eestis maksukoorma jaotuse ühiskonnas õiglasemaks ja see oli ka meie valimisprogrammis.
Pankade avansiline tulumaks tõuseb 14 protsendilt 18-le. Tegemist on püsiva pangamaksuga, mis toob raha riigieelarvesse iga aasta. Võrdluseks: opositsiooni pakutav erakorraline pangamaks tooks tulu ainult ajutiselt – 1-2 aastat.
Koalitsioonilepinguga saad täies mahus tutvuda siin: Koalitsioonilepe 22.07.2024