Terviseminister Riina Sikkut esitles valitsusele sotsiaalministeeriumi ettepanekuid, kuidas katta lähiaastatel tervishoiu eelarvevajadusi, sest kehtiv rahastusmudel ei suuda tagada piisavalt vahendeid tõhusa tervishoiusüsteemi ülalpidamiseks. Tervishoiu rahastamise arutelu jätkub valitsuses augustis, mil esitatakse kestliku rahastamise ja tõhustamise ettepanekud.
Tervisekassa eelarve on kasvavas puudujäägis: 2025. aastal on kehtiva riigi eelarvestrateegia järgi puudu 147,1 mln eurot, 2027. aastal aga juba 251,6 mln eurot, kuid täna avaldatud Rahandusministeeriumi uuendatud prognoosi järgi jääb sotsiaalmaksu laekumine varemoodatust väiksemaks. Kulud tervishoius on kasvanud: elanikkonna vananemise tõttu suureneb iga aastaga vajadus tervishoiuteenuste järele, samuti suurenevad kulud üha sagedasemate krooniliste haiguste tõttu. Tervisekassa eelarvesse on lisandunud uusi kohustusi ja tervishoiuteenused on kallinenud nii uute tervisetehnoloogiate kui ka tervishoiutöötajate palgakasvu tõttu. Ka töövõimetushüvitisega seotud väljamaksete hulk on suurenenud.
Praegune tervishoiu rahastusmudel põhineb sotsiaalmaksu laekumisel. Muutused tööturul ning tööealiste vähenemine on aga kaasa toonud sotsiaalmaksu ebaregulaarse laekumise – selle tagajärjeks on üha süvenev puudujääk Tervisekassa eelarves. Ühtlasi kulutab Eesti tervishoiule 7,1% SKP-st, mis on tunduvalt väiksem EL-i keskmisest (9,9%).
Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2023. aastal koostatud analüüs näitab, et eelarve tulud kasvavad perioodil 2023–2040 keskmiselt 3,2% aastas, ent tervishoiuteenuste senise kättesaadavuse tagamiseks on vajalik rahaliste vahendite kasv 5% aastas.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul ei võimalda puudujäägid eelarves parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, näiteks lühendada ravijärjekordi ega katta paremini ravivajadust. „Rahaliste vahendite nappus takistab tervishoiusüsteemi jätkusuutlikumaks muutmist, sealhulgas terviseprobleemide ennetuse rolli suurendamist ja vaimse tervise teenuste valiku täiendamist,“ lisas Sikkut.
Sotsiaalmaksu laekumisest üksi enam ei piisa, et ravikindlustussüsteem samal tasemel üleval pidada ja elanikkonnale vajalikke tervishoiuteenuseid pakkuda. Ühtlasi ei ole võimalik probleemi lahendada omaosalusmäära tõstmisega – omaosalus on Eestis juba 22% kogu ravikulust ning see on oluliselt kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt (14,4%) ja WHO soovituslik omaosalusmäär 15%, mida hinnatakse talutavaks koormuseks. Sobilik alternatiiv ei ole ka eraravikindlustuse laiendamine, sest see süvendaks ebavõrdsust tervishoius.
Terviseminister Riina Sikkut tutvustas valitsusele ettepanekut, mille järgi puudujäägi katmiseks tehakse järk-järguliselt kasvav eelarveline siire kindlustatutega võrdsustatute eest. See tähendab, et tervishoiu eelarvevajaduste katmiseks eraldataks tulevikus Tervisekassale riigieelarvest raha ka alla 19-aastaste inimeste ravikuludeks, niisamuti nagu seni on eraldatud mittetöötavate pensionäride ravikulude puhul. Kui sotsiaalmaksu laekumine ei parane, tuleks alates 2029. aastast eraldada raha ka teiste ravikindlustatutega võrdsustatute ja kõigi pensionäride eest. Järgmise riigi eelarvestrateegia arutelud toimuvad augustis ja septembris ning selleks ajaks valmib ülevaade nii tõhusama raviraha kasutamiseks astutavatest sammudest kui ka detailsem ettepanek eelarvesiirde rakendamiseks.