Enamik Eesti inimesti peab kliimamuutusi tõsiseks probleemiks ning soovib kliimakriisi ohjamiseks ambitsioonikat poliitikat, selgus värskest Norstati küsitlusest, mis uuris inimeste hoiakuid keskkonnaprobleemide suhtes. .
Uuringu tellinud riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul said inimesed vastata kahele küsimusele, mis puudutasid globaalset kliimamuutust. „Tervelt 74% küsitletutest usub, et kliimasoojenemine on pigem tõsine või väga tõsine probleem. Seda seisukohta toetatakse üllatavalt ühtlaselt erinevates ühiskonnarühmades. Jah, noorte puhul on see kõige kõrgem ehk 82%, mis on ka loogiline, kuna neist saavad kliimamuutuste suurimad ohvrid. Samas, ka 40-50-aastaste seas on tulemus 70%, mis on ülikõrge näitaja,“ võttis Ossinovski uuringu kokku.
Tema sõnul kuuleb tihti väiteid, et venekeelsed inimesed kliimast ei hooli. „Uuring näitab, et 67% venekeelsest elanikkonnast peab kliimamuutusi tõsiseks probleemiks. 77 protsenti eestlasi leiab sama. Ühiskonnas on levinud suhtumine, et vähemasti Ida-Virumaal ei huvita kliima ju kedagi. Ei midagi sellist – 74% idavirukatest arvab, et asi on tõsine,“ selgitas Ossinovski.
Eriti üllatav on Ossinovski hinnangul see, et kliimamuutusi peavad tõsiseks probleemiks kõigi erakondade valijad. „On rõõm, et sotsiaaldemokraatide valijate seas on neid lausa 89%. Aga ka Keskerakonna ja Isamaa valijatest on valdav enamik samal poolel, kuigi mõlemad erakonnad paistavad silma väga nõrga keskkonnapoliitikaga. Isegi EKRE, kes teadlikult levitab valeväiteid kliimamuutuste kohta, on suutnud vaid poole oma valijatest ära veenda, et kliima pärast ei peaks muretsema,“ märkis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Ossinovski.
Inimestelt küsiti ka seda, et kas Eesti riik teeb piisavalt, et kliimakriisi ohjata. Viiendik vastajaist arvas, et teeme parasjagu. Tervelt 41% arvas, et teeme liiga vähe. Ja ainult 13 protsenti oli arvamusel, et me teeme liiga palju.
„Loomulikult, kliimapööre on kõikehõlmav, mistõttu tuleb seda teha läbimõeldult ning üleminekuperioodil pingutada, et asi oleks õiglane. See puudutab hetkel elektrihinda, kus riik peaks suurema kvooditulu eest vabastama tarbijad ajutiselt taastuvenergiatasust. Laiemalt peab riik tagama, et põlevkivist väljumine ei halvendaks Ida-Virumaa niigi keerulist sotsiaalmajanduslikku olukorda,“ ütles Ossinovski. „Samas on põhjust rõõmustada, et enamik kodanikest ei toeta Keskerakonna ja EKRE populismi, mis tegelike lahenduste asemel nõuab hoopis kliimapoliitika lõdvendamist. Inimesed mõistavad keskkonnakriisi tõsidust ning ootavad erakondadelt pigem ambitsioonikamat keskkonnapoliitikat kui vastupidi,“ lisas ta.