Riigikogu võttis sel nädalal vastu maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatused, mis kohustavad alates 2023. aasta 1. juulist tuuleelektrijaamade rajajaid omavalitsusele ja kohalikele elanikele maksma tasu, et soodustada taastuvenergia tootmist.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkuti sõnul oli tegu oodatud sammuga, et motiveerida kohalikke kogukondi tuuleparkide rajamisele kaasa aitama, aga jagada osa saadavast tulust ka pargist vahetult mõjutatud kohalikele elanikele ja omavalitsustele. „Tuuleenergial on väga oluline roll Eesti energiasõltumatuse loomisel. Kuigi ka varem on tuuleparkide arendajad kogukondade või omavalitsustega rahalisi kokkuleppeid sõlminud, on selliste kokkulepete õiguslikud alused olnud Eestis puudulikud. Mul on hea meel, et nüüd on tuuleenergiast makstav tootmise tasu seaduses kirjas ning loodan, et see annab täiendava tõuke tuuleparkide arendamisele eri Eesti paigus,“ märkis Sikkut.

Muudatuse kohaselt hakatakse tasu maksma kohalikele omavalitsustele ja inimestele, kes elavad tuulepargi mõjupiirkonnas. Kuni kuue kuu alampalga suurust tasu hakkavad saama maismaatuulikust kuni kolme kilomeetri kaugusel elavad inimesed. Maismaa tuuleparkide puhul on tasu arvutamise aluseks protsent tuulepargi toodangust ja elektrihinnast (0,7-1%). Näiteks kui 100 MW tuulepargi puhul on elektrihind 50€/MWh, oleks tasu suuruseks 150 000 eurot aastas ning kui tasu jaguneks kohaliku omavalitsuse (KOV) ja 100 majapidamise vahel, saaks iga elanik ca 750 eurot aastas.

Meretuuleparkide puhul saab valemi järgi arvutatavat tasu vaid omavalitsus, kelle rannajoonele on park lähemal kui 20 kilomeetrit. Meretuuleparkide puhul toimub arvestamine samuti sõltuvalt toodangust ja elektrienergia hinnast, mis on näiteks 1000MW suuruse pargi ja 50€/MWh elektrihinna puhul suurusjärgus 1,4 miljonit eurot aastas.

Kalandusettevõtjad hakkavad hüvitist saama juhul, kui nende kalasaagi vähenemine on põhjustatud tuuleelektrijaamast. Juba töötavatele tuuleparkidele tuulikutasu maksmise kohustus ei laiene.