Eilne Eesti Päevaleht ärgitab sotse rääkima Kaja Kallasest. Juhuse tahtel olengi talle viimastel päevadel mõelnud, sest alles läinud reedel ilmus Kaja sulest asjatundmatu ning – mis peamine – valefaktidel põhinev lugu Eesti infotehnoloogia olukorrast, mis vajab selgitust.
Ühelt poolt tundub isegi uskumatu, et Reformierakonna uus esimees on avaldanud arvamust Eesti elu kohta teadmata, kuidas asjalood tegelikult on. Teisalt ei maksa vist väga imestada, sest Brüsseli-elu võib ju reaalsustaju hägustada.
Kaja Kallase IKT-valdkonna kriitika ei markeeri ära valdkonna fundamentaalseid probleeme, vaid keskendub paraku Brüsseli eurohaibile. Eesti IKT-sektori probleem ei ole kindlasti plokiahela või avaandmete kasutamine või mitte kasutamine – eesmärk on ikkagi tagada inimestele ja ettevõtetele parem ligipääs e-teenustele ning aidata kaasa ettevõtluskeskkonna digitaliseerimisele, rahvusvahelistumisele ja automatiseerumisele.
Lisaks on pahatahtlik nimetada Eesti e-tervist müüdiks. Eesti e-tervise lahendus on maailmas ainulaadsemaid, kuna seda saavad kasutada kõik tervishoiutöötajad ja patsiendid. Lisaks saab inimene soovi korral anda oma e-tervise andmetele ligipääsu näiteks puude määramiseks, kaitseväe arstlikele komisjonidele või maanteeametile. Ka ilma digiretseptita ei kujuta me oma elu ilmselt enam ette. Meenutan ka, et meie e-tervist on edulooks nimetanud kõik viimased Kaja Kallase eelkäijad-erakonnajuhid. Samuti pole e-residentsuse pangakontode probleem tänase valitsuse tekitatud, vaid tuleneb rahvusvahelise finantskeskkonna riskijuhtimise kohustustest rahapesu vältimiseks (nn AML) – sellega ollakse kindlasti ka Brüsselis kursis.
Et mitte omakorda üksnes kritiseerida, toon välja probleemid, mis on täna päriselt olemas ja on oluliselt fundamentaalsemad.
1. Meie IKT infrastruktuur jätab endiselt soovida. Täna on kiire interneti püsiühendus ainult 25 protsendil Eesti aadressidel. Reformierakond otsustas sellesse riigi raha mitte investeerida ja probleemi eirata, eeldades vaikimisi, et las kiire internet ollagi ainult Tallinnas. Hea, et viimaks ometi on valitsusel plaan, kuidas viia kiire internet viie aasta jooksul 80 protsendi aadressideni. Selleks tehakse lähiajal ka reaalne investeering, 20 miljonit eurot, otse riigieelarvest. Varasema tegemata jätmise tõttu oleme aga endiselt kiire internetiühenduse indeksites Euroopa tagumiste seas.
2. E-riigi arendused on olnud õhina- ja projektipõhised ilma süsteemse rahastusmudelita. Projektipõhine rahastus on viinud probleemideni e-riigi baasinfrastruktuuris. Ka ID-kaardi kriisi oleks võib-olla saanud ära hoida, kui investeeringud valdkonda ja inimestesse olnuks otsustatud varem. See otsus sai tänavu viimaks tehtud: pidurdamaks kompetentsi väljavooluuue,suurendasime riigieelarve strateegiaga ministeeriumite IT allasutuste palgafondi 20 protsenti.
Samuti on loodud rahaline kindlustunne mitmetele e-riigi võtmeasutustele. Näiteks e-riigi esitluskeskus, e-Estonia Showroom, oli aasta tagasi sulgemise äärel, sest püsirahastus puudus. Nüüd on see probleem lahendatud. Olgu meenutatud, et seesama e-Estonia Showroom kui oluline e-riigi turunduskeskkond on üks olulistest põhjustest, miks Kaja kolleegid Brüsselis ja terves maailmas Eesti e-riigi edulugu teavad.
Laiemalt on e-riigi arenduseks valdkonda toodud püsivat lisaraha. Selle aasta investeeringute kogumaht e-riigi arendusse on suurusjärgus 135 miljonit eurot ehk ligikaudu 0,5 protsenti SKP-st. Just see valitsus otsustas investeerida järgmise nelja aasta jooksul e-riigi investeeringutele juurde 116 miljonit eurot.
Samuti tahame vähendada sõltuvust eurotoetustest e-riigi arenduses, mis on üks tegelik põhjus, miks paljud e-teenused on täna kohmetud: kui ühte süsteemi peab aastaid täpselt samasugusena üleval hoidma, on selge, et see moraalselt ja tehnoloogiliselt vananeb. Jällegi – see on olnud varasem Reformierakonna poliitika, et maksumaksja raha e-riiki ei investeerita, vaid arendusi tehakse ainult struktuurivahendite arvelt, mis sisuliselt välistavad kaasaaegse arenduse.
3. Ja nüüd jõuame suurima probleemini. Meie ettevõtted ei digitaliseeri ja automatiseeri piisavalt. Kallase viidatud DESI indeksi järgi on Eesti e-riik Euroopas number üks, samas jääme selgelt maha ettevõtete, sh tööstuse digitaliseerimises. Ka Reformierakonna esimees peaks aru saama, et majanduskasv ei tule sellest, kui riik investeerib ainult rohkem ja rohkem e-riiki, vaid ikkagi sellest, kuidas meie ettevõtted, eriti töötlev tööstus, automatiseerivad ja digitaliseerivad oma protsesse.
Eesti tööstusettevõtete lisandväärtus ühe töötaja kohta on ligi kümme aastat püsinud 54 protsendi juures Euroopa Liidu keskmisest, mis on tegelik põhjus, miks Eesti majandus vahepeal kümme aastat ei kasvanud ehk miks oleme keskmise sissetulekutega riikide lõksu langenud. Ja häbenemata võin kinnitada, et alles see valitsus hakkas tegutsema, et ettevõtete madal tootlikkus ei oleks ainult nende endi probleem.
Oleme laiendanud Kredexi laenukäendusi, et toetada laiemalt tööstuse digitaliseerimist. Sel aastal avanevad veel riigipoolsed toetavad meetmed digitaliseerimise analüüsile ning teadus-arendustegevuse algfaasile. Panustame tugevalt ka IKT hariduse ja ümberõppe toetamisse, arvestades erinevate sihtgruppide vajadustega.
Vastupidiselt Reformierakonnale, kes usub, et ainult turg paneb kõik paika ning riigil pole vastutust ega rolli majanduse heas käekäigus, usub tänane valitsus, et riigi käitumine mängib olulist osa selles, kui tark on riigi majandus ning kui suure lisandväärtusega kaupu ja teenuseid riigi territooriumil luuakse.