Tugeva Eesti poole teel

Suvel sotsiaaldemokraatide osalusel sündinud valitsuslepe näitas, et aastakümneid paremerakondade kummardatud Õhukese Riigi ajastu on läbi. Järgmise aasta riigieelarve koostamisel oleme seisnud inimestest hooliva ja tugevama riigi eest, mis suudab tagada oma inimeste ja majanduse julgeoleku ja toimetuleku ka kriisides. Annan allpool ülevaate meie saavutatust.

Oleme valitsuses taganud kolm märgilist meedet ja muudatust:

• energia hinnad kontrolli alla: sotsiaalne elekter nii eratarbijale kui ettevõtjatele ning elektri, gaasi ja kaugkütte hinnalagi eratarbijatele. See tähendab, et riik kompenseerib alates 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni kodumajapidamistele nii elektri, gaasi kui ka kaugkütte hinnad, mis ületavad 80 eurot megavatt tund.

• tulumaksuvaba miinimumi võrdsustamine alampalgaga (ehk 654 eurot) jätab uuest aastast keskmise ja madalama sissetulekuga inimestele aastas 372 eurot rohkem kätte. Nii toetame inimeste toimetulekut enneolematus hinnatõusus.

• Hooldekodukoht pensioni eest. Tagame, et keskmise pensioni eest oleks abivajajal võimalik saada endale koht hooldekodus. Aitame nii abivajajaid endid, aga ka perekondi, kes ei pea enam oma pere eelarve ja toimetuleku hinnaga katma lähedase hooldekodu kulusid või oma töökoha arvelt lähedast hooldama. Kokkuhoid perele on aastas kuni 6000 eurot ja kümned tuhanded omastehooldajad pääsevad tagasi tööle. Kauaoodatud sotsiaalreform rakendub 1. juulist 2023. aastal.

Peale selle saavutasime eelarveläbirääkimistel viimaste aastate väärikaima palgatõusu õpetajatele, päästjatele, politseinikele, meditsiini- ja kultuuritöötajatele ning paljudele teistele eesliini töötajatele ja esmareageerijatele, kes tagavad oma tööga iga päev meie turvalisust, kindlustunnet ja heaolu.

 

Hooldekodukoht pensioni eest

See, et eakas inimene peab tundma vanaduspõlves hirmu “ära elamise” ja “kellelegi kaela peale jäämise” pärast, on ühiskonnas justkui tavaline mentaliteet. Sotsiaaldemokraatidena ei saanud me sellega vaikides nõustuda ning tõime sotsiaalvaldkonda rekordilise investeeringu – 57 miljonit eurot. Selle rahaga arendame toimiva teenuse, mis tagab hooldekodukoha pensioni eest ning annab inimestele kindlustunde, toetab toimetulekut ning võimaldab väärikat vanaduspõlve.

Alates järgmise aasta 1. juulist katab keskmine pension inimese hooldekodu koha maksumuse, mis tähendab keskmiselt abivajaja perele 6000 eurot kokkuhoidu aastas. Lisaks võimaldab hooldusreform neil, kes täna lähedase hooldamiseks tööturust eemal, pöörduda tagasi oma erialase töö juurde. Ka see parandab otseselt paljude perede toimetulekut. Peale selle kasvavad riigi maksutulud nende inimeste tööjõumaksude toel aastas ligi 60 miljonit eurot.

 

Julgeolek algab inimestest

Tänases keerulises julgeolekuolukorras ei kahtle keegi, et Eesti turvalisusesse tuleb täiendavalt investeerida. Lisaks sõjalisele julgeolekule (näiteks keskmaa õhutõrje) tuleb investeerida ka idapiiri väljaehitamisse ning kriisivalmidusse. Kokku investeerime järgmisel aastal kaitsekuludesse miljard eurot. Kuid sealjuures peame silmas, et peale tehnilise valmisoleku ja n-ö “betooni” on tegelikult kõige olulisem inimene.

Siseministrina on mul olnud ülimalt keeruline vaadata siseturvalisuse valdkonna inimestele otsa olukorras, kus päästja teenib vaid 900 eurot kuus kätte ning peab selle eest üürima kodu, tankima autot, ostma toitu endale ja oma perele. Siseturvalisuse valdkond on kärbitud piirini, kus päästjate liiga madal palk seab ohtu Eesti elanike turvalisuse ja kindlustunde.

Eelarveläbirääkimiste eel ütlesin, et mõistliku ja väärika palgatõusuta me eelarves kokkuleppele ei jõua, kosmeetikaga ma ei lepi. Kokkulepe valitsuse tasandil sündis ning täna on mul hea meel öelda, et päästja miinimumpalk tõuseb 1620 euroni, mis teeb 36% palgatõusu!

Iga politseinik hakkab uuest aastast teenima vähemalt Eesti keskmist palka. Politsei- ja Piirivalveameti miinimumpalk tõuseb 17% ehk 1849 euroni ja Häirekeskuse töötajate minimaalne töötasu hakkab olema 1631 eurot. Siseturvalisuse valdkond on see, mis tagab turvatunde – sotsiaaldemokraadid ei lepi riigiga, kus turvatunde tagajate toimetulek on ebastabiilne ning ei taga neile ja nende peredele kindlustunnet ja heaolu.

 

Tugev Eesti algab heast õpetajast ja elujõulisest kultuurimaastikust

Haridus on Eesti ühiskonna heaolu ja edukuse alus ning sotsiaaldemokraatidena seisame selle eest, et kõrghariduse rahastus suureneb ja et õpetajatele tuleb märkimisväärne palgatõus.

Sotsiaaldemokraadid on läbi aastate seisnud õpetajate väärika palga eest. Nüüd oleme valitsuses kokku leppinud 23,9% palgatõusu – õpetajate keskmine palk on järgmisel aastal üle 2000 euro piiri ja õpetaja alampalk tõuseb 1789 euroni.

Kõrghariduse rahastamine suureneb rektorite soovitud mahus –  sel aastal lisarahastus 10 miljonit eurot. Järgmisel aastal on ülikoolide täiendav rahastus juba 130,5 miljonit eurot, jõudes 1%ni SKTst.

Oluline on, et me ei vastanda vene emakeelega inimesi, vaid panustame integratsiooni ja ühise inforuumi loomisse. Selleks toetame venekeelse erameedia toimimist ning investeerime Ida-Virumaa kultuuriprogrammi täiendavalt miljon eurot. Erinevad kriisid on mõjunud Eesti kultuurivaldkonnale väga raskelt ning kultuuriasutuste suured kulud ning inimeste madalad töötasud on pannud valdkonna väga raskesse seisu.

Tõime eelarveläbirääkimistelt lisavahendeid kultuuriasutustele, mis võimaldavad kultuuril keerulisel ajal püsida. Lisaks tõusevad riiklike kultuuritöötajate ja treenerite miininumpalgad, sest ainult nii hoiame Eesti kultuuri ning toetame liikumisaktiivsuse tõusu, et meie inimesed oleksid tervemad ja õnnelikumad. Riiklike kultuuritöötajate miinimumpalk tõuseb 1400 eurolt 1600 euroni ning treenerite miinimumpalk aastaid püsinud 1030 eurolt 1400 euroni ehk 36 protsenti.

 

Energiahinnad kontrolli alla!

Sotsiaaldemokraatide eesmärk on saada energiahinnad kontrolli alla. Selleks hüvitab riik kodutarbijale alates 1. oktoobrist märtsi lõpuni nii elektri, gaasi kui kaugkütte hinnad, mis ületavad 80 eurot megavatt tund. Konkurentsiamet töötab välja ka universaalteenuse, millega on tarbijatele võimalik pakkuda riiklikult fikseeritud hinnaga elektrienergiat.

Uute energiatoetuste abil:

• Väheneb keskmise gaasitarbija kulu gaasile praeguste hindadega võrreldes umbes 50%;

• Väheneb kulu elektrienergiale umbes 21%;

• Väheneb kaugkütte kulu suurima kaugküttepiirkonna näitel 14%.

Peale kodumajapidamiste toetamise soovisime riigi poolt toetada ka ettevõtteid, et tagada nende majanduslik ja seeläbi inimeste töökohad. Praeguses kriisis on eriti haavatavad just väiksemad ettevõtted, kellel poleks muud võimalust kui säästa tööjõukuludelt. Seetõttu seisime selle eest, et universaalelektri toetusmeede laieneks ka väikeettevõtjatele ja MTÜ-dele!

Pikemas plaanis on meile oluline märksõna “Taastuvenergia 100”. Seadsime koalitsioonileppes eesmärgi, et taastuvenergiale ülemineku kiirendamiseks toodetakse Eestis aastaks 2030 sama palju taastuvelektrit kui on meie aastane tarbimise kogumaht. Iga lisanduv kilovatt tuule- ja päikeseenergiat, aga ka uued koostootmisjaamad aitavad meie regioonis püsivamalt elektri hinda alla tuua ning loobuda tempokamalt põlevkivi kasutamisest. Töös on mitmeid lahendusi, mis aitaks parkide püstitamisele kaasa ja et arendajatele teha . Nii näiteks saime riigieelarve läbirääkimistel kinnitatud, et tuuleparkide püstitamiseks üliolulised radarid tulevad ning seda riigikaitse eelarvest.

Oma kodu

Peame looma inimestele kindlustunde toimetulekuks ning et Eesti oleks jätkuvalt koht, kus inimesed tahavad elada, töötada ja pere luua. Kui ütleme, et “kodu on inimese kindlus”, siis ei saa sotsiaaldemokraadid passiivselt pealt vaadata olukorda, kus suurtes linnades pole tegelikult kodu enam kõigile kättesaadav ning väiksemate asulate/linnade üüriturg praktiliselt puudub.

Kindlustasime eelarveläbirääkimistel 5 miljonit eurot, et taaskäivitada riiklike üürimajade programm. Nii saame pakkuda inimestele kättesaadava hinnaga kodu ning toetada seeläbi nende toimetulekut, aga piirata kaudselt ka üüriturul toimuvat hinnarallit.

 

Lapsetoetus tõuseb!

Ajalooliselt on lapsetoetused tõusnud vaid siis, kui sotsiaaldemokraadid on valitsuses. Nii ka seekord – uuest aastast tõuseb lapsetoetus kolmandiku võrra ehk 80 euroni. Samale tasemele tõuseb ka kaks aastakümmet muutumatuna püsinud üksikvanema toetus.

 

Hoitud keskkond

Eesti looduse ja metsa hoidmine on meie prioriteet. Eesti metsamaa moodustab üle poole maismaa pindalast, sellest pool on eraomandis. Toetame erametsaomanikke, kellel on metsaraie keelatud, sh piiranguvööndites ja hoiualades. Erametsaomanikele suunatud toetus, mis toetab meie metsade ja ökosüsteemide säilimist, on püsinud samal tasemel 2008. aastast. Nüüd, pärast 14 aastat tõstame Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel seda toetust pea 20% ehk 134 euroni hektari kohta.

Näeme juba praegu kliimamuutuste tagajärgi. Toetame projekte, mis aitavad nende muutustega kohaneda ning tagajärgi leevendada. Täiendava ca 900 000 euroga aastas toetame muu hulgas näiteks veekogude seisundi parandamist ja säilimist. Samuti üleminekut 3. põlvkonna satelliitsüsteemile, mille abil koostatakse tuleohu kaardirakendus, mis aitab muu hulgas ennetada maastiku- ja metsapõlenguid. See on osa suuremast üheksa-aastasest projektist, mille kogumaht on 18,8 miljonit eurot (Eesti omafinantseering on 7,5 miljonit eurot, ülejäänuga toetab EL).

 

Pensionid tõusevad

Juba varem on otsustatud, et uue aasta algusest tõuseb pension erakorraliselt 20 euro võrra. Seejärel järgmine pensionitõus juba 2023. aasta aprillis.

Uuest tulumaksuvaba miinimumi tõusust võidavad ka pensionärid.

 

Levita Tugeva Eesti sõnumit!

Sotsiaaldemokraatidena usume, et vaid tugev riik suudab seista oma inimeste ja ettevõtete toimetuleku, väärikuse ja kindlustunde eest ka kriisides. Eelseisvatel Riigikogu valimistel peame kindlustama, et meie algatatud teekond tugeva ja hooliva riigi suunas jätkub. Selleks palun jaga ja levita eeltoodud fakte sellest, mida olulist on sotsiaaldemokraadid valitsuse olles juba saavutanud. Tugev Eesti saab võimalikuks vaid meie ühise panusena!