Oled täitsa õigel teel, Kristjan, kuigi detailid vajavad veel sättimist!
Tartut võib pidada omamoodi avaliku ruumi pealinnaks, mida näitavad nii maastikuarhitektuuri preemiad (Roosi tänav, Vaksali väljak, Annelinna kergliiklustee, Kaarsild, jõululinn, Emajõe linnaujula, järjepideva töö preemia linnavalitsusele) kui ka uuenduslikud tänavaprojektid (alates Autovabaduse puiesteest kuni Eesti esimese jalgrattatänavani).
Seetõttu on väga asjakohane, et värskelt ametisse astunud Tallinna linnavalitsuse transpordi abilinnapea Kristjan Järvan teeks ekskursiooni Tartusse, kus saame tutvustada nüüdisaegse linna- ja liikuvuse planeerimise põhimõtteid nii teoorias kui ka praktikas. Arusaadav, et uus töökoht tekitab alguses rohkem segadust, eriti kui tegu ei ole erialaselt tuttava valdkonnaga. Me ei ole sugugi kadedad kogemusi jagama ja saame õppereisi teha vaheldusrikkaks, et uued teadmised liialt ei kurnaks või segadust ei tekitaks.
Muide, kuna tundub, et eriti meeldib abilinnapeale sildade ja tunnelite ehitamine inimestele, siis Tartus on ka ette näidata suurepärane jalakäijate sild ja tunnel “Sindlinahk”, mis jõudis rahvausvahelise nimeka Mies van der Rohe preemia nominatsioonini. Lisaks võitis see Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu konkursi Aasta parim rajatise ehitusprojekt 2022. PART arhitektide loodud liiklussõlm näitab, et praktiline saab olla ka ilus ja kasutajasõbralik ning muutuda armastatud maamärgiks.
Erinev liikumiskoridor ei tähenda mitmetasandilisi teid
1. mai intervjuus vastas Kristjan Järvan tarmuka ajakirjaniku küsimustele seoses tööplaanidega. Kiita tuleb julguse eest – mitte vaikida ka siis, kui teemad on võõrad – ja häbelikkuse puudumise eest faktide tõlgendamisel. Küll aga tahaksin arhitektina osutada mõnele apsule, mis suur hoog kaasa tõi.
Kõigepealt soovitan sirvida läbi valdkonna arengudokumendid, millest olulisemad on jätkusuutliku linnaliikuvuse kava, rattastrateegia ja Tallinna arengustrateegia. Kõik need on kenasti kujundatud, paljude piltidega ja lihtsasti jälgitava tekstiga – ehk ei jää kindlasti liiga keeruliseks või elukaugeks. Mis kõige toredam – nende abil pääseb uuesti jalgratta leiutamisest ja saab mugavalt võtta otsekui tööriistakastist järjest vajalikke, järeleproovitud ja ekspertide kinnitatud lahendusi.
Järvani sõnul peaksid erinevad liiklusvahendid olema erinevates liikumiskoridorides, et oleks kiirus ja ohutus parem. Seda kavatseb ta esimesena rattatranspordis üle vaadata. Hea uudis – siin saabki aega ja energiat kokku hoida, sest see jalgratas on juba leiutatud ehk siit avatud uksest ei pea sisse murdma.
Täpselt sama motot järgib nüüdisaegne rattateede planeerimine, mis seab eesmärgiks erinevad liikumisviisid üksteisest selgelt ja ruumiliselt eraldada. Oled täitsa õigel teel, Kristjan, kuigi detailid vajavad veel sättimist! Erinev liikumiskoridor ei tähenda mitmetasandilisi teid, vaid eelkõige selgelt tähistatud piisava laiusega eraldi tänavaruumi osasid (kõnnitee, rattatee, sõidutee).
Linna juhtides ja planeerides ei tegeleta kiusamisega
Kõige olulisem on meeles pidada, et linna juhtides ja planeerides ei tegeleta kellegi kiusamisega, vaid avaliku huvi kaitsmisega – kõigil ruumi kasutajatel peavad olema võrdsed õigused liikuda mugavalt ja turvaliselt. Tulemuslikkuse mõõdikuid on siin kõvasti rohkem kui sõidukite läbilaskvus. Julgen kinnitada, et head kolleegid Tallinna linnavalitsuses, kel ette näidata ka erialane doktori- või magistrikraad, saavad aidata tõestatud teadmiste ja selle sajandi teadustulemustega. Kindlasti oskab aidata ka linnaplaneerimist kureeriv ja õppinud abilinnapea Madle Lippus.
Teadus (uuringud, analüüsid jms) ei sõltu poliitilistest eelistustest ega isegi erakondlikust ideoloogiast, seetõttu võib neid julgesti kasutada isegi siis, kui seni neid teadnud pole või alguses raske uskuda, ning erakonnas Isamaa puudub oma arhitekt või linnaplaneerija, kes selgitaks, kuidas madalam piirkiirus teeb liikluse hoopis sujuvamaks (ohutusest ja tervislikkusest rääkimata). Samuti muudab rohkem jalgrattureid, jalakäijaid ja ühistranspordiga sõitjaid autokasutaja elu lihtsamaks ja kiusamisvabaks.
Veel tähelepanuks: transpordi asemel räägitakse täna pigem liikuvusest, kus sõidukikeskse vaate asemel on liikujakeskne.
Liikuvus tähistab teadmist, et teed ja tänavad pole pelgalt liikluskoridorid, vaid elu- ja olemise ruum. Transport kui inimeste või kaupade vedu on vaid osa liikuvusest.
Usun, et nimevahetus tuleks kasuks ka Tallinna ametitele ja linnajuhtidele, sest aitab lisaks filoloogilisele ja terminoloogilisele selgusele ka psühholoogiliselt lihtsamini mõista, millega linnaruumis tegelema peaks ning kuhu fookus sättida. Nii et miks mitte alustada lillepottide keelustamise asemel hoopis nimereformist?
Tartu linn kutsub külla!
Ka ei ole liikuvust võimalik kitsalt oma piirides “korda teha”. Tegu on paraku väga kompleksse teemaga, kus tehtud otsused ulatuvad paljudesse ja esmapilgul kaugena näivatesse valdkondadesse (tervis, haridus, kinnisvara väärtus, segregatsioon jne) ning ka vastupidi. Võib suisa öelda, et tegu on nurjatu probleemiga, mida ei ole võimalik lahendada ilma koostöö ja piiride ületamiseta, seda nii füüsilises (nt omavalitsuse piirid) kui ka tegevusala mõttes (nt erialade piirid).
Seega tasub intervjuust paistvat toruvaadet korrigeeriga. Tänav ei ole autosid transportiv toru. Liikuvus ei ole eraldi tornis paiknev küsimus. Oma tööd ei maksa vaadata läbi toru, sest nii ei lase silmaklapid näha laiemat pilti.
Niisiis – Tartu linn kutsub külla! Tartu-Tallinna maavõistlust on ikka peetud kõikvõimalikes sportlikes formaatides. Jätame seekord jõukatsumise kõrvale ja aitame sõbrad järje peale. Keegi ei kiusa kedagi.
Elo Kiivet
Tartu pakub häid mõtteid
Artikkel on avaldatud Eesti Päevalehes 6. mail 2024
https://epl.delfi.ee/artikkel/120290668/tartu-abilinnapea-kutsun-tallinna-abilinnapead-tartusse-oppereisile-aitame-teid-jarje-peale