Riigireformist on inimesed ning ka organisatsioonid rääkinud palju. Mõtteid ja ettepanekuid on seinast seina. Osa neist on väga mõistlikud ja osa isegi hirmutavad.
Seetõttu on äärmiselt oluline, et võtaksime parlamendi tasemel vastu otsuse riigireformi ja hea halduse põhialuste kohta. Et oleks selge: riigireformimise tuhinas ei tohi me riiki laiali lammutada, vaid peame ennast valmis panema uueks arenguhüppeks!
Mulle teeb muret, kuidas riigireformist rääkides üritatakse vastandada riiki ja rahvast. Poolte ametnike lahtilaskmine võib ju osale kodanikest tunduda jõulise (ja õige) lahendusena, kuid pole õige lähenemine.
Peamised murekohad
Riigi ülalpidamis- ja administreerimiskulude vähendamine ning sellega seoses ka vajadus tööjõu järele saab juhtuda siis, kui loobume ülemäärasest reguleerimisest ja ebavajalikest tegevustest. Ainult siis saame olla kindlad, et ei muuda riiki õhemaks seal, kus see on niigi juba viimase piirini õhuke, ega pane põhjendamatult ennast pidevalt süüdi tundma neid inimesi, kes tõesti teevad südamest ja tublisti riigi heaks õiget ja vajalikku tööd.
Muret tekitavad ka sõnavõtud, mis riigireformi sildi all kutsuvad üles lõhkuma meie demokraatliku ühiskonna alustugesid. Olen kindlal veendumusel, et riiki reformides peame jätkuvalt lähtuma parlamentaarsest demokraatiast, õigusriigi põhimõtetest, võimude lahususest ja tasakaalustatusest.
Otsuse eelnõu kavandis on kirjas kõige olulisemad põhimõtted, mis ei lammuta Eesti riiki ära, vaid aitavad seda veel paremaks teha.
Riigikogu praegune koosseis on riigireformi teemal tublisti tööd teinud: kõigepealt saadikute algatusena, siis põhiseaduskomisjoni spetsiaalse töörühma juures, ja praeguse valitsusliidu otsusel loodi probleemkomisjon riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks. Oma panuse on andnud veel terve hulk inimesi: ettevõtjad, teadlased, kodanikuühiskonna eestvedajad, poliitikud, rahvusvahelised eksperdid. Oleme kokku kogunud ka organisatsioonide soovitused ja saanud sisendit alates külaseltside arengukavadest kuni erakondade valimisprogrammideni.
Tänu sellele pikaajalisele, intensiivsele ja laiapõhjalisele tööle on nüüd riigikogus valmimas riigireformi põhialuste otsuse eelnõu kavand, mis paneb paika peamised printsiibid, millest riigipidamist reformides tuleks lähtuda. Püüame konkreetsemalt sõnastada meie riigivalitsemist puudutavaid tähtsaid põhimõtteid, mida muudest seadustest, arengukavadest ja dokumentidest sõnaselgelt ei leia ning mis võiksid meid n-ö õigel teel hoida. Mõned märksõnad: inimesekesksus, halduskoormuse vähendamine, tõhus riik, kohanemisvõimeline riigiorganisatsioon.
Otsuse eelnõu kavandis on kirjas kõige olulisemad põhimõtted, mis ei lammuta Eesti riiki ära, vaid aitavad seda veel paremaks teha. Vahelduseks ei ütle seadusandja inimestele, mida nad tegema peavad, kuidas käituma, mis on keelatud ja mis lubatud, vaid kuidas peab riiki juhtides ja hallates käituma. Meie ise siin riigikogus, aga ka kogu avalik sektor.
Mida ootab ühiskond?
On selge, et ühiskond ootab meilt, rahva esindajatelt, neid hea riigivalitsemise aluspõhimõtteid, millele saab täitevvõim üles ehitada konkreetsed tegevuskavad ja strateegiad. Selge on ka see, et see saaks riigikogus olema suur kompromiss, laiapõhjaline kokkulepe, mis loodetavasti kehtib edaspidi parasjagu võimul olevast valitsusliidust olenemata. Riigikogu saab ette anda põhilised printsiibid, täpsem tegevuskava ja lahendused jäävad täitevvõimu ülesandeks.
On väga tähtis, et meie ühiskonnas tekiks veelgi jõulisem arutelu ka meie parlamendi rolli ja arengu üle. Ka riigikogu ise peab ajaga kaasas käima! Meie probleemkomisjon on teema tõstatanud oma istungitel ja mõttetalgutel ning ka tagasiside fraktsioonidelt näitab, et on vajadus riigikogu võimekuse ja ekspertiisi suutlikkuse suurendamise järele, et tagada kvaliteetne parlamentaarne järelevalve ja õigusruumi kvaliteet ning olla tasemel partner dialoogis täidesaatva võimuga.
Paljud organisatsioonid, kogukonnad, eksperdid, aga ka mitmed valitsusasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid on teinud väga palju tööd uute valitsemismudelite, riigireformi, riigiinnovatsiooni ja muude teemadega, et meie riigi valitsemine oleks kokkuvõttes tõhus ja jõukohane. Et meie armas Eesti oleks ikka jätkusuutlik, edukas ja õnnelike inimestega.