Leian, et seni kuni Eestimaa on pikitud valgete aladega, kus inimesed on püstihädas aeglase interneti ja hanguva arvutiekraaniga, pole meil õigust vastu rindu taguda ja ülistada e-Eestit. Kui Eesti tahab olla tõeline e-riik, siis peab kiire internet jõudma igale poole, kus püsivalt elatakse, kirjutab Riigikogu liige Tanel Talve.

Kõigil neil, kes seisavad meie e-riigi arengu eest, aga veelgi rohkem neil, kes muretsevad maaelu parema käekäigu pärast, on põhjust rõõmustamiseks. Ammuoodatud ja vahepeal takerdunud viimase miili projekt on lõpuks täishoo sisse saanud.

Vahetult enne jaanipäeva kuulutas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja avaliku konkursi leidmaks ettevõtet, mis hakkab riigi rahalise toetuse najal rajama kiiret internetiühendust nendesse piirkondadesse, kuhu erasektoril ei ole kasumlik järgneva viie aasta jooksul investeerida.

Toetuse kogusumma on tervelt 20 miljonit eurot. Septembri alguses kukkus konkursi tähtaeg ja täna saab raporteerida, et sellel osaleb kolm firmat – Elektrilevi OÜ, Corle OÜ ja Hariduse Infotehnoloogia SA. Konkursi korraldaval Tehnilise Järelevalve Ametil tuleb nüüd esitatud taotlusi hinnata ja analüüsida ning valida välja ettevõte, mis kindlustaks võimalikult paljud maakodud üle Eesti töökindla, kiire ja taskukohase netiühendusega. Loodetavasti selgub konkursi võitja hiljemalt novembri alguseks ja veel selle aasta sees algab ka kaablite vedamine.

Tegu on kümnetele tuhandetele peredele nii vajaliku ettevõtmisega. Riigi üks esmaseid kohuseid on kindlustada kõik inimesed esmaste teenuste ja seega ka võrdsete võimalustega. Korralik internetiühendus on kahtlemata elutähtis teenus. Ilma selleta pole võrdseid võimalusi ettevõtluses, tööjõuturul, tervishoius, turvalisuses, kultuuris ega kogu eluolus. Samuti suheldakse riigiga paljudel juhtudel ainult e-kanalites. Maal elaval inimesel ei tohi olla veel ühte põhjust linna kolimiseks!

Oleme koos kolleegide Andres Metsoja ja Erki Savisaarega teinud ka riigikogus järjekindlalt tööd viimase miili väljaehitamise nimel. Tänu kaks aastat tagasi kinnitatud seaduseparandusele muutus kaabli paigaldamine õhuliinidele lihtsamaks ja ka soodsamaks. Riigikogu lairiba toetusrühm sai äsja valmis veel ühe eelnõu, mis teeks sama ka maasse paigaldatava valguskaabli puhul. Need sammud loovad head eeldused sidevõrgu kiiremaks, tõhusamaks ja odavamaks rajamiseks – hinnanguliselt muutub kaablite vedamine pärast selle eelnõu seadustamist 3-4 miljonit eurot odavamaks. Väheneb ka tarbetu bürokraatia. Täna riigikogu menetlusse antud eelnõu sündis koostöös siseministeeriumi ja majandusministeeriumiga.

Selgelt on aktiviseerunud ka sideoperaatorid oma võrkude väljaarendamisel. Nii uuendab oma võrkusid Telia ja Elektrilevi teatas hiljuti õnnestunud pilootprojektidest uue, kõigile teenusepakkujatele avatud valguskaablivõrgu rajamisel. Piltlikult öeldes astub Eestiga sama jalga Euroopa Liit, mis on seadnud eesmärgi, et aastaks 2020 peab kõigil eurooplastel olema juurdepääs internetiühendusele kiirusega üle 30 Mbit/s. Vähemalt pooltes Euroopa kodudes ja ettevõtetes peab internetiühenduse kiirus jõudma selleks ajaks üle 100 Mbit/s.

Usun, et kiire interneti kättesaadavaks tegemise paan õnnestub ja me suudame õige pea kogu Eesti arengut takistava digilõhe ära kaotada. Siis on juures ka väga oluline põhjus, miks tulla maale elama, seal lapsi kasvatada, tööd teha ja äri ajada.