Viimasel ajal on avalikkuse teravdatud tähelepanu all olnud meie riigi digitaliseeritus. Paraku pole põhjus positiivne – meie digiriigi vundamendist ehk ID-kaardist leiti turvarisk, ja loomulikult kasutasid kõik, kel vähegi võimalik, seda enda huvides ära. Alates Hanno Pevkurist opositsioonipingilt ja lõpetades meediaga, kelle jaoks on paanika tekitamine, vastandumiste provotseerimine ja asjade suureks puhumine ellujäämise küsimus.
Muidugi, asi on tõsine: meie e-riigi kõige fundamentaalsem küsimus ongi turvalisus. Aga ID-kaardi tarkvaras avastatud teoreetiline turvarisk ei tähenda seda, et e-riigi ülesehitus oleks vigane. Nii suures mahus e-teenustel töötav ühiskond ongi kõrgendatud riskiga, ka turvalisuse vallas. E-Eesti on endiselt äge ja tegelikult meie riigi ja rahva eduka käekäigu jaoks ainuvõimalik!
Võib-olla oli see skandaal meile kõigile ka kasulik. Muidu poleks inimesi ilmselt kunagi sellistest riskidest teavitatudki. Saime kõik targemaks. Ka poliitikutena. Olen aastaid rõhutanud, et uute ja seksikate e-lahenduste loomise kõrval tuleb sama suurt tähelepanu pöörata meie e-riigi turvalisusele. Selleks peab eraldama palju rohkem ressurssi ja mõnikord ka südame kõvaks tegema ning prioriteediks seadma süsteemide laitmatu toimimise uute lahenduste loomise asemel.
Mõnevõrra kahju on muidugi, et opositsioonipoliitikud püüdsid seda teemat n-ö kaaperdada, mistõttu ID-kaardi võimalik turvarisk leidis meedia agaral kaasabil kajastamist peamiselt e-valimiste võtmes. Ent kas te kujutate elu ette ilma e-panga, e-maksuameti, e-maanteeameti, digiallkirja, e-tervise, e-kooli jm nii loomulikuks saanud teenusteta? Oleme siis sama abitud kui elektrikatkestuse korral ja selle kõige kõrval pole e-valimised küll kindlasti see kõige suurem murekoht.
Eesti on teadlikult otsustanud olla kõige edumeelsem riik maailmas uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamises. Me oleme maailma kõige digim riik. Ja see ongi äge! Nüüd on vaja gaasi juurde anda, teha asjad veel paremaks, pöörata tähelepanu sellele, et kõige digim riik peab ka kõige rohkem turvalisusele rõhku panema! Kusjuures me peame aru saama, et tegelikult on kõige suurem turvalisuse tagaja teadlik ja haritud e-eestlane.
Kutsun üles viima ellu uusi Vaata Maailma programme! Kui omal ajal andis sihtasutus meie e-riigile vundamendi, õpetades inimestele, mis on kuvar ja hiir, siis nüüd on aeg viia rahvas järgmisele tasemele. Vaatame kõik korra peeglisse ja küsime, kas meie arvuti, eriti see aparaat, mida me miskipärast jätkuvalt mobiiltelefoniks nimetame, on meil ikka turvaliseks muudetud. Arvan, et meile tuleb kasuks, kui oleme selles osas teadlikumad.