Riigikogu kinnitas täna 65 poolthäälega tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused, mis on suunatud sellele, et inimesed ei jääks perearstita ega vajaliku arstiabita.

„See seadus toob tervishoidu mitmeid positiivseid muudatusi. Kõige märgilisemad arengud puudutavad perearste, kes saavad nüüd võimaluse teenindada inimesi ka oma nimistu väliselt. Perearsti nimistutest me loomulikult ei loobu, aga erandkorras on perearstil võimalik teenindada ka nimistuväliseid patsiente,“ selgitas sotsiaaldemokraat Tanel Kiik.

Samuti saab tervisekassa Kiige sõnul loa määrata inimesi perearstita jäänud nimistust teise nimistusse, kui nimistule ei ole konkursi korras leitud uut perearsti või asendajat. „See on oluline, et inimesed ei jääks vajaliku arstiabita. Esmatasand on tervishoiu alustala ning meie eesmärk on, et igal inimesel oleks oma perearst,“ lisas endine tervise- ja tööminister.

Uus seadus asendab suhteliselt üldise mõiste „üldarstiabi“ selge ja arusaadava mõistega „perearstiabi.“ „See näiliselt väike muudatus annab nii tänastele kui tulevastele perearstidele ja pereõdedele olulise sõnumi, et riik väärtustab ja hindab nende olulist erialast tööd,“ märkis Kiik. „Edaspidi võib nimistu teenindaja olla ka tervisekeskus, mis on mõistlik, kuna pooled meie perearstinimistud on juba tervisekeskuste koosseisus.“

Perearstisüsteemi paindlikumaks ja kättesaadavamaks muutmise kõrval tegeleb seadus ka ravimipuuduse leevendamisega. Ravimiamet saab õiguse lubada kindla diagnoosi puhul turule ka müügiloata ravim, et tagada ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. „Selle sätte eesmärk on kiirendada raviminappuse korral ravimi jõudmist tervishoidu. Senini oli müügiloata ravimi turustamiseks vajalik arstide erialaorganisatsiooni taotlus,“ märkis Kiik.