Sotsiaaldemokraat Tanel Kiik avaldas täna riigikogus kahetsust selle üle, et peaminister Kristen Michal ei pööranud oma Eesti tulevikule keskenduvas „Eesti 2035“ ettekandes mingit tähelepanu rahvastikukriisile, arstiabi kättesaadavusele ega ebavõrdsuse kasvule, mis on Eesti ühiskonna ühed suurimad valukohad.

Arengustrateegia „Eesti 2035“ ettekanne on Kiige sõnul riigi pikaajalise arengu nurgakivi, kuid valitsusjuht jättis oma sõnavõtus mitmed võtmetähtsusega teemad täielikult käsitlemata. „Peaminister ei toonud esile ühtegi ettepanekut rahvastikukriisi lahendamiseks, majandusliku, regionaalse ja ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks ega inimeste tervise hoidmiseks. Seda olukorras, kus sündimus on rekordmadal, majanduslik kihistumine ületab kriitilise piiri ning tervishoiuteenuste kättesaadavus on rahvastiku vananemisest tulenevalt üha enam löögi all,“ märkis Kiik.

Reformierakonna tegevusetuse asemel vajab Eesti läbimõeldud rahvastikupoliitikat, mille keskmes on noorte perede toetamine eluaseme soetamisel ja pere loomisel ning vajalike teenuste ja toetuste pakkumisel. Kohe kindlasti ei saa ega tohi rahvastikukriisi lahendada välistööjõu sissetoomise reegleid oluliselt lihtsustades, mida taotleb uus parempoolne kaksikliit, lisas Kiik.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe kinnitusel on riigi keskne ülesanne vähendada ebavõrdsust õiglase maksupoliitika ning solidaarsete avalike teenuste – tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste – tagamise kaudu. „Need Eesti ühiskonda koos hoidvad poliitikad on oma olemuselt vasakpoolsed, mitte parempoolsed. Praeguses kriisis vajab Eesti sotsiaalselt vastutustundlikku poliitikat, mitte mingit parempoolset eksperimenti,“ tõdes Kiik.

Muuhulgas peatus Kiik oma kõnes ka keskkonnapoliitikal. „Kristen Michal lausus 2023. aasta oktoobris kliimaministrina, et „majandus peab mahtuma looduse piiridesse ja väiksem keskkonnajalajälg on konkurentsieelis.“  Nüüd kuuleme, et uus valitsus kavatseb hoopis lihtsustada looduskaitsepiiranguid ja kärpida või suisa laiali saata keskkonnaameti. Kumb seisukoht on tõene? Kas Eestil on üldse tõsiseltvõetav keskkonnapoliitika või see sõltub poliitilisest konjunktuurist?,“ lausus Kiik.