Ekspeaminister Taavi Rõivas andis oma tänuväärse panuse maksudebatti, kuid minu ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna arusaam vajalikest maksumuudatustest on tema omale risti vastupidine. Taavi Rõivase ettepanek vähendada maksuvaba tulu suurendaks ühiskondlikku ebavõrdsust ja süvendaks madalama sissetulekuga inimeste toimetulekuraskusi olukorras, kus hinnatõus on viimastel aastatel niigi kiire olnud. Märksa õigem ja õiglasem oleks astmelise tulumaksu kehtestamine.
Maksuvaba tulu langetamine 200 euro tasemele vähendaks iga töötava inimese netosissetulekut ligi 100 euro võrra kuus. Kõrgepalgalise inimese jaoks ei ole see suur kaotus, kuid madalat või keskmist palka teeniva inimese jaoks on tegemist väga suure summaga. Samuti oleks see muudatus oma olemuselt regressiivne ehk ühiskondlikku ebavõrdsust süvendav, mida tunnistab tegelikult ka ekspeaminister ise. Seeläbi suureneks ka toimetulekutoetuse ja muu sotsiaalabi vajavate inimeste arv ehk süveneks palgavaesus, mille vähendamise nimel eeskätt sotsiaaldemokraadid pikalt töötanud on.
Olen aastaid vaielnud Reformierakonna poliitikutega ning jään seisukohale, et maksusüsteemi lihtsusest olulisem on selle õiglus. Ideaalses maailmas võiks ju õiglane olla samal ajal lihtne ning lihtne justkui õiglane, aga tegelikkuses kattuvad need harva. Riigijuhtimises ja maksupoliitikas tuleb meil valida, kas teeme asju lihtsalt ja mugavalt või õiglaselt ja õigesti. Seejuures ei tohi unustada, et riigi üks ülesannetest on muuhulgas maksupoliitika kaudu ühiskondlikku ebavõrdsust vähendada, kindlasti mitte seda suurendada.
Eesti riik on meie ühine kodu
2018. aastal jõustunud maksuvaba tulu reform polnud kõige lihtsam ega mugavam lahendus, vaid kompromiss Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Isamaa vahel, kelle ühine eesmärk oli langetada keskmise ja madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust. Toonastest maksumuudatustest võitis valdav osa ühiskonnast. Põhimõte, et alampalk võiks olla maksuvaba ning jõukamad inimesed loobuksid osaliselt või täielikult maksuvabast tulust, tundub mulle jätkuvalt õige. Veel parem oleks muidugi traditsioonilise astmelise tulumaksu kehtestamine, mida aga parempoolsed poliitikud kardavad nagu tuld.
Igast maksumuudatusest peavad võitma ennekõike madalama ja keskmise sissetulekuga inimesed. Samal ajal tuleb tagada riigile piisav maksutulu inimestele oluliste teenuste tagamiseks ja riigikaitse rahastamiseks. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on ehitada solidaarset ja õiglast riiki, kus on turvaline elada. Inimestele tuleb tagada kvaliteetne arstiabi, vajalikud sotsiaalteenused, kättesaadav haridus, väärikas palk ning pension. See eeldab aga õiglasemat maksusüsteemi, mille puhul väiksema ja keskmise sissetulekuga inimestel on madalam maksukoormus ning jõukamad panustavad rohkem.
President Lennart Meri on öelnud: „Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.“ Seda mõtet edasi arendades tuleb meil otsustada, kas maksustame oma inimesi ja ettevõtteid lihtsalt ning ühetaoliselt või lähtudes sellest, et maksud peavad olema ka jõukohased. Minu isiklik seisukoht on jätkuvalt, et Eestis tulnuks kehtestada ajutine pangamaks ning on viimane aeg sisse viia Põhjamaades ja Euroopa Liidus üldlevinud astmeline tulumaks. Ja kui keegi nimetab astmelist tulumaksu jõukate inimeste „karistamiseks“, siis ma tuletan meelde, et Eesti riik ei ole mingi repressiivorgan, vaid meie ühine kodu, mille arengusse panustamine on auasi.
On aeg liikuda euroopaliku maksusüsteemi juurde
Eesti maksutulude ja avaliku sektori kulude osakaal on Euroopa Liidu madalaimate seas, mis ei võimalda enam pakkuda solidaarselt kättesaadavaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid meie inimestele, väärikat pensioni eakatele, tasuta haridust lastele ning noortele ega teisi vajalikke teenuseid.
Õhukese riigi suutmatus majanduslikke, regionaalseid ja sotsiaalseid ebavõrdsusi tasandada on olnud ilmne juba aastaid, kuid järjestikused kriisid on põhimõtteliste muudatuste vajadust veelgi selgemalt tõestanud. On aeg liikuda euroopaliku maksusüsteemi juurde, kus maksukoormus sõltub inimese sissetulekust. Maksukoormust tuleb tõsta jõukamal 10–20% ühiskonnast, kelle sissetulek ja majanduslik heaolu võimaldab senisest enam panustada.
Kui enne riigikogu valimisi rääkisid maksureformi vajadusest ainult Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Keskerakond, siis praeguseks on laiemalt selge, et aastakümneid korrutatud madalate maksude mantraga tegelikult välja ei vea. Vajame ühiskondlikku kokkulepet, millist riiki me ehitada soovime. Kui taotleme solidaarset ja tugevat ühiskonda nagu Põhjamaades, siis tuleb meil ka nende maksusüsteemist eeskuju võtta. Eesti riigi siht ei saa ometi olla Venemaale ja Ladina-Ameerikale omane ühetaoline maksusüsteem ning tugevalt ebavõrdne ühiskonnamudel.