Austatud Erki Nool! Eesti ühe edukama sportlase ja olümpiavõitjana olete olnud sportlikuks eeskujuks kümnetele tuhandetele noortele. Ka mulle.
Lisaks Teile spordivõistlustel kaasaelamisele käisin algkooliajal lühidalt Erki Noole Kergejõustikukoolis. See oli väga uhke tunne. Pidin küll kergejõustiku treeningutest rahapuudusel loobuma, kuid mälestused nii trenniajast kui Teie saavutustest tippvõistlustel on ikka helged.
Pean tänuväärseks, et olete ka pärast sportlaskarjääri lõppu aidanud paljude Eesti laste ja noorte liikumisharjumusi parandada ning neil oma sportlikku potentsiaali saavutada. Olümpiavõitja, treeneri ja endise Riigikogu liikmena on Teie tegevusel kahtlemata suur mõju. Samamoodi on paraku väga suur kaal ka Teie sõnadel.
Lugedes Teie väljaütlemisi jääb mulle sügavalt arusaamatuks, miks olete korduvalt pisendanud laste ja noorte vaimse tervise muresid ning vaimse tervise abi olulisust. Teete seda taaskord oma intervjuus Õhtulehele. Ma ei tea, kas Teil pole elu jooksul vaimse tervise muresid esinenud või olete neist alati edukalt üle saanud, aga see ei anna õigustust niivõrd jõulisi hinnanguid anda.
Meie ühiskond on käinud läbi pika tee, et suudaksime vaimse tervise muredest ausalt rääkida ning teadvustada lisaks füüsilisele ka vaimse tervise hoidmise olulisust. Et oskaksime muresid aegsasti märgata ja tõsisemate probleemide tekkimist ennetada. Eestis on sadu tuhandeid inimesi, kes on elu jooksul kogenud väiksemaid või tõsisemaid vaimse tervise muresid. Kümned tuhanded meist on saanud vajalikku abi ja tuge (kooli)psühholoogidelt.
Inimlikult on häiriv lugeda Teie lahmivat kriitikat nii tänaste kui tulevaste psühholoogide suhtes. Ma ei mõista, miks olete „siiralt vastu, et me tahame igasse kooli koolipsühholoogi“. Sama hästi võiks seista vastu matemaatikaõpetajatele või perearstidele. Lausa alatu on aga väita, et „hästi palju labiilse närvikavaga tüdrukuid pole mitte midagi välja mõelnud, mida nad elus teha tahavad, ja lähevad Tartu ülikooli seda õppima ja siis peame neile kõigile töökohad leidma.“ Tegelikkus on vastupidine. Eestis on jätkuvalt vaimse tervise spetsialistide puudus ning ootejärjekorrad liiga pikad.
Samuti on kummastav lugeda, et väljendades igati põhjendatud muret Eesti laste vähese liikumise ja rasvumise teemal, peate vajalikuks rünnata ka Teie muret jagavat Tervise Arengu Instituuti, nimetades nende töötajaid „kahesajaks kanakarja esindajaks“. Kogu tervisevaldkond rõhutab järjepidevalt tervisliku toitumise ja liikumise olulisust. Valitud väljendid ja tegevused võivad erineda, aga me seisame siin ühiselt laste tervise ja heaolu eest.
Loodan, et rahulikult järele mõeldes mõistate tegelikult väga hästi, et laste ja noorte terviklikuks arenguks on vältimatult vajalik nii füüsilise kui vaimse tervise hoidmine. Juba meie legendaarne maadleja ja jõumees Georg Lurich leidis, et terve keha ja terve vaim üksteist toetavad.
Soovin Teile edu ja tarkust treeneritöös ning palju spordirõõmu Teie õpilastele!
Lugupidamisega
tervislike eluviiside austaja
endine sotsiaalminister ning tervise- ja tööminister (2019-2022).
VASTUKAJA | Tanel Kiik: Erki Nool, miks te pisendate laste ja noorte vaimse tervise muresid?