Nii teravaid piksenooli pole tänane Gruusia võimupartei veel kunagi varem lääneliitlaste poole teele saatnud. Paraku tekib küsimus, kas põhiseadusesse raiutud eesmärkidest – liitumine Euroopa Liidu ja NATOga – on avalikult loobutud.
Gruusia peaminister Irakli Kobahhidze nõuab Gruusiaga liitumisläbirääkimiste alustamist ilma, et Euroopa Liit suruks peale tingimusi ja väärtusi. Ometi teab Kobahhidze hästi, et õigusriikluse ja demokraatia austamine, millest Gruusia on tema juhtimisel suurte sammudega eemaldumas, on Euroopa Liitu pääsemise vältimatu eeltingimus.
Endine peaminister ja riigi mõjuvõimsam oligarh Bidzina Ivanišvili, kes võimupartei tegemisi aastaid kulisside tagant suunas, naasis hiljuti avalikult poliitikasse Gruusia Unistuse auesimehena. Tema näeb meeleavalduste taga „globaalset sõjaparteid“ ja süüdistab lääneliitlasi Gruusia siseasjadessse sekkumises.
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ei jää vastust võlgu ning ütlevad selgelt välja, et Gruusia võimupartei tegevus on vastuolus nii võimupartei poolt varem antud lubadustega, kui ka avalikult deklareeritud eesmärgiga integreeruda Euro-Atlantiliste organisatsioonidega. Suurimad probleemid seonduvad kodanike põhivabaduste, kohtuvõimu sõltumatuse, LGBTQ+ õiguste ja ajakirjandusvabadusega. Näiteks just täna avaldatud organisatsiooni Piirideta Reporterite (RSF) meediavabaduse riikide indeksis on Gruusia aastaga langenud 26 kohta ning asub nüüd Angoola ja Keenia vahel 103 kohal.
Surutakse läbi „Vene seadust“
Praeguse protestilaine vahetu ajend on niinimetatud välisagentide seadus, mille valitsev partei on ühe korra avaliku meelepaha tõttu juba parlamendi menetlusest tagasi võtnud ning mida üritatakse nüüd taas, maksku mis maksab, läbi suruda. See seadus, mida on tabavalt nimetatud ka „Vene seaduseks“, kohustaks kõiki mittetulundusühinguid, kes saavad vähemalt viiendiku oma eelarvest välismaalt, registreeruma „välisagentidena“ ning annaks võimudele õiguse ja ka ajendi kitsendada jõuliselt nende tegevusruumi, piirata väljendusvabadust ja ahistada vabakonna eestkõnelejaid.
On selge, et Euroopalikest väärtustest eemaldumisel ja demokraatia ning õigusriikluse põhimõtete eiramisel, mille üheks kõnekamaks näiteks on seesama välisagentide seadus, on Gruusia europüüdluste jaoks tagajärjed. Gruusia juhid peavad mõistma ja küllap ka mõistavad, et nende riik sai Euroopa Liidu kandidaadi staatuse tingimuslikult ja et kui see seadus vastu võetakse ja ellu rakendatakse, ei maksa Gruusial loota liitumisläbirääkimiste alustamisele Euroopa Liiduga.
Ajal, kui Gruusia rahva absoluutne enamus näeb oma riigi tulevikku Euroopa Liidus, tekib õigustatud küsimus, miks Gruusia võimupartei kõike seda teeb. On ju juba oktoobris riigis tulemas parlamendivalimised ning ei tundu ju loogiline astuda nii ebapopulaarseid samme vahetult enne seda, kui rahvas valimiskastide juurde astub. Kummatigi on just valimised peamine põhjus, miks valitsus kodanikuühendustele päitsed pähe panema kiirustab. Nimelt ei näe Gruusia Unistus ja Ivanišvili peamise ohuna valimisvõidu teel üldsegi mitte parlamendiopositsiooni, kes on nõrk ja lõhestunud ning kelle käilakujud eesotsas vangistatud ekspresidendi Mikheil Saakashviliga on vähemalt sama vastuolulised ja ebapopulaarsed kui tänane võimupartei. Pigem võib Gruusia Unistuse võimul püsimise ambitsioonidele saatuslikuks saada just tugev ja dünaamiline vabakond, kes suudab rahvast europüüdluste nimel võimu vastu hoopis paremini mobiliseerida kui poliitiline opositsioon.
Kui Euroopa Liiduga liitumine oleks tõepoolest võimupartei olulisim prioriteet, siis peaksid nad rahva üksmeelset toetust sellele eesmärgile palavalt tervitama. Paraku on partei juhid juba paljude kuude jooksul üritanud „liiga kõrget“ toetust euroliidule hoopis madalamaks viilida, süüdistades Euroopa liidreid „sõjaõhutamises“ ja Gruusia siseasjadesse sekkumises.
Gruusia pole täielikult kaotatud
Kuna mitmed kodanikeühendused on efektiivselt tegutsenud just valimiste vaatlemisel, siis on vabakonna ahistamine võimuparteile vajalik ka selleks, et varjata valijate survestamist ja administratiivse ressursi mastaapset väärkasutamist, mida eelseisvatel parlamendivalimistel kardetakse aset leidvat.
Kuni püsib Gruusia rahva tugev toetus Euroopa Liiduga liitumisele, ei ole Gruusia Euroopale ja Euroopa Gruusiale täielikult kaotatud. See, kas Gruusia europüüdlusi on võimalik päästa, sõltub suuresti täna Tbilisi tänavatel aset leidvate meeleavalduste tagajärgedest, aga võimalik, et veelgi enam sellest, kas sügisesed valimised on vabad ja ausad ning kas nende tulemusena saab Gruusia viimaks valitsuse, kes seab rahvuslikud huvid parteilistest ettepoole.
Sven Mikser: meeleavalduste tagajärgedest sõltub, kas Gruusia europüüdlusi on võimalik päästa