Nii sotsiaaldemokraadid, liberaalid kui Euroopa Rahvapartei avaldasid toetust nii kaitsevoliniku nimetamisele kui ka täieõigusliku kaitsekomisjoni loomisele, kirjutab (SDE) vastulauses Riho Terrasele.
Isamaalasest eurosaadik Riho Terras teatas 17. aprillil Postimehe portaalis avaldatud arvamusloo pealkirjas bravuurikalt, et “sotsid ja liberaalid on kaitsevoliniku koha loomisele vastu.”
Mitte ühtegi viidet
Artikkel ise ei sisalda ainsatki viidet, mis antud väidet tõestaks, ja ei saagi sisaldada, sest väide on ühemõtteliselt vale. Hiljuti Parlamendi poolt heaks kiidetud Ühise Kaitse- ja Julgeolekupoliitika rakendamise raport, mille autoriks mul oli au olla, ütleb paragrahvis 22 sõnaselgelt, et Parlament “nõuab, et komisjoni järgmises koosseisus nimetatakse ametisse kaitsekoostöö volinik, kes vastutab tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu ja kõikide kaitseküsimuste, sealhulgas ÜKJP lõpule viimise eest.”
Nimetatud paragrahv pandi Vasakpoolsete fraktsiooni nõudmisel plenaaristungil nimelisele hääletusele ning seda toetas 313 saadikut. Vastu hääletas 171 parlamendiliiget. Konservatiivsest Euroopa Rahvaparteist (EPP), kuhu kuulub ka Terras ise, hääletas ettepaneku poolt 93 ja vastu 25 saadikut, sotsiaaldemokraatidelt tuli nimetatud paragrahvi toetuseks 69 ja vastu 23 häält, liberaalselt Uueneva Euroopa fraktsioonilt poolt 71 ja vastu vaid üheksa häält. Eesti saadikutest oli nimetatud paragrahvi vastu üksnes Jaak Madison. Seega on väide sotsiaaldemokraatide ja liberaalide vastuseisust kaitsevoliniku ametisse nimetamisele eksitav.
On tähelepanuväärne, et mõni tund pärast arvamusloo portaali ilmumist selle pealkiri korraga muutus ning sotsiaaldemokraatide ja liberaalide väidetavast vastuseisust kaitsevoliniku nimetamisele sai äkitselt vastuseis üksnes kaitsekomisjoni loomisele Euroopa Parlamendis.
Sellegi väite kinnituseks ei leidu artikli sisus tuumakamat tõestust kui üksnes tõdemus, et liberaalid ei soovi teha koostööd paremäärmuslastega (kellest mõnigi esitab Parlamendis innukalt Putini jutupunkte) ja osundus, et osa sotsiaaldemokraatidest soovib sarnaselt kaitsekomisjoniga tõsta täiemahulise parlamendikomisjoni staatusesse ka inimõigustega tegeleva alakomisjoni.
Olematu vastasseis
Kummagi asjaolu tõlgendamine vastuseisuna kaitsekomisjoni staatuse tõstmisele on aga täiesti meelevaldne. Vastupidi, eelmainitud ÜKJP raporti 22. paragrahv, mida, nagu juba öeldud, toetas ülekaalukas osa kõigi kolme suure fraktsiooni hääletusel osalenud saadikutest, rõhutab muuhulgas ka seda, et “koos Euroopa Parlamendis loodava täieõigusliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoniga peaks kaitsevolinik teostama ühiselt järelevalvet sihtotstarbelise ja märkimisväärse kaitsekoostööliidu eelarve üle.”
Seega väljendab minu raport, mille poolt olid nii sotsiaaldemokraadid, liberaalid kui ka Euroopa Rahvapartei, toetust nii kaitsevoliniku nimetamisele kui ka täieõigusliku kaitsekomisjoni loomisele.
Sotsiaaldemokraatidel on konservatiividega mitmeid põhimõttelisi maailmavaatelisi erimeelsusi Gaza vaherahust kuni naiste õiguste ja rohepöördeni ning nende üle olen ma alati valmis Riho Terrasega väitlema. Kuid olematute julgeolekupoliitiliste vastasseisude väljamõtlemine ja valimiskampaania vankri ette rakendamine ei ole tänases ühtsust ja koostööd nõudvas julgeolekuolukorras lihtsalt vastutustundlik.