Sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka sõnul on suur murekoht praegu selles, kas haiglatesse saab plaanilisele ravile ja kui saab, siis millistel tingimustel.

„Haiglad eraldavad järjest enam kohti koroonahaigetele ning on nendega tegelemiseks sunnitud üha rohkem aega ja ruumi pühendama teiste haigete ja abivajajate arvelt. Soovime täna peaministrilt, tervise- ja tööministrilt, õiguskantslerilt ning tervishoiuasutuste esindajatelt selgust saada, mida saaks ette võtta, et plaaniline ravi ei katkeks ja meil oleks jõudu võidelda ka teiste haigustega,“ rääkis ta.

Kotka lisas, et viiruse tõttu piirangute kehtestamine on riigi signaal ühiskonnale küsimuse tõsidusest. „Piiride seadmise eesmärkidest ning nende ületamise tagajärgedest on vaja rohkem rääkida,“ sõnas Kotka.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et avalik istung on küll väga vajalik ja ilmselt annab mitmetele küsimustele vastused, kuid tuleb tõdeda, et valitsuse poolt on hiljaks jäädud nende sõnumitega, mis eelkõige mõeldud kõhklejatele ja kahtlejatele, kas ennast vaktsineerida või mitte. Tugevam on Küti sõnul olnud nende hääl, kes kutsuvad üles ennast mitte vaktsineerima. „Alates käitumisteadlase Andero Uusbergi soovitustest, ettevõtjatest, kes juba kevadel oma abi pakkusid, kuni meditsiinidoktor Jaak Uibu ettepanekuni riiklikust teabelehest, mis edastaks tasakaalustatud ja teaduspõhist infot, või sotsiaaldemokraatide ettepanekust esimese haiguspäeva hüvitamisest haigetele – neist ühtegi pole ju kuulda võetud ja täna oleme äärmiselt ohtliku tervisekriisi ees,“ ütles Kütt.

Lisaks on Küti sõnul küsimusi seoses kiirtestiga. „Näiteks, miks ei lubata kiirtesti kasutamist ja selle alusel teatrisse või mujale kultuuri ja söögikohtadesse pääsu vaktsineerimiskuuri alustanud inimesi, kellel on üks süst tehtud?“