Riigikogu arutas nii eile kui täna sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis seaduseks saades annab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile lisajõudu poliitilise korruptsiooniga võitlemiseks ning karmistab karistusi ebaseadusliku raha vastuvõtmise eest.

Erakonnaseaduse ja täitevmenetluse seadustiku muudatused läbisid esimese lugemise Ainsana hääletasid tõhusama salaraha järelelevalve vastu EKRE fraktsiooni saadikud.

„Meie eelnõu tegeleb demokraatliku poliitilise süsteemi aususe ja läbipaistvusega. Erakondade aus rahastamine on demokraatia vundament. Korruptsioon, mille eesmärgiks on luua oma erakonnale valimistel ebaausal teel eelis, murendab rahva usaldust poliitilise süsteemi vastu. Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et demokraatiat kahjustab isegi mulje, et meelepäraseid otsuseid saab raha eest osta või mõjutada,“ ütles Jevgeni Ossinovski.

Tema sõnul on Eesti poliitika muutunud viimaste kümnendite jooksul puhtamaks ning ka poliitilist korruptsiooni ei esine sellisel määral nagu mõnes teises riigis. „Aga senised sanktsioonid ja reeglid ei ole olnud piisavalt mõjusad, kuna osa erakondi on jätkuvalt küsinud ja ka saanud ebaseaduslikku raha. Ma väga loodan, et nüüd ei jääda jorutama ning riigikogus on piisavalt tahet asjaga edasi minna,“ sõnas Ossinovski, meenutades, et eelnõu esitamise ajendiks olid jaanuarisündmused, kui Keskerakonna ja EKRE juhtivad poliitikud said korruptsiooniga seotud kuriteokahtlustuse.

ERJK saab eelnõu järgi juurde nii täiendavaid menetlusõigusi kui ka lisaraha oma ülesannete täitmiseks. „Me oleme kõige laiemas mõttes võtnud ette selle, et ERJK-l oleks võimalik paremini oma tööd teha. Eelnõu pakub näiteks viisi, kuidas komisjon saab õiguse küsida dokumente ja saada teavet kõikidelt kolmandatelt isikutelt,“ selgitas Ossinovski.

Suurenemas on ka sanktsioonid salaraha vastuvõtmise eest. Kuna salarahaga seotud rikkumised murendavad Eesti demokraatiat, siis peavad ka karistused olema Ossinovski sõnul piisavad, et neid tegusid ära hoida. Rangemad karistused on ette nähtud neile erakondadele, keda on kohtulikult süüdi mõistetud suures ulatuses ebaseadusliku raha saamises. Kriminaalkorras karistatud keelatud annetuse tegija ja vastuvõtja ei tohi kolme aasta jooksul pärast süüdimõistmist teha annetusi ja neid vastu võtta. Kriminaalkorras karistatakse juhul, kui keelatud annetuse suurus on üle 40 000 euro.

Veel sätestab eelnõu, et kõik ERJK ettekirjutused rahalise kohustuse täitmiseks on edaspidi sundtäidetavad. Sotsiaaldemokraadid tuginesid eelnõu koostades nii ERJK enda kui õiguskantsleri ettepanekutele.