Sotsiaaldemokraatide juhatus jagab Tartu sotsiaaldemokraatide muret seoses planeeritava tselluloositehasega. Sellest tulenevalt otsustas juhatus konsensuslikult, et käimasoleva eriplaneeringuga edasi liikumiseks ei piisa vaid keskkonna- ja majandusmõjude uuringutest. Lisaks tuleb põhjalikult analüüsida ka kavandatava suurprojekti sotsiaal-kultuurilist mõju nii konkreetsele tehase asukohale kui ülikoolilinnale Tartule, kuna riskid on suured.

Erakonna juhatuse üksmeelne seisukoht oli, et need mõjuanalüüsid tuleb teha ning kui see eeldab tänase eriplaneeringu muutmist, tuleb nii ka toimida. Kogu protsessi jooksul peab olema täielik kindlus, et puidurafineerimistehase rajamisel täidetakse veepoliitika raamdirektiivis ja veemajanduskavas püstitatud eesmärk, mille kohaselt peab Emajõe ja Peipsi järve vee seisund olema aastaks 2027 hea. Kui tehase rajamine töötab sellele vastu, pole planeeringuga edasi liikumine mõeldav.

„Eesti vajab innovatiivseid lahendusi seni valdavalt välja veetava puidutoorme paremaks ärakasutamiseks ja väärindamiseks. Kuid arvestades metsa suurt sotsiaalset ja kultuurilist väärtust Eesti inimestele, peavad need lahendused peale puht majandusliku efektiivsuse arvestama ka metsa ökoloogilist ja kultuurilist tähtsust ning mõju inimeste elukeskkonnale,“ selgitas kultuuriminister ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Indrek Saar.

„Küsimus on, millisena me kujutame ette Tartut lähitulevikus. Kas lähtume täna ühekülgselt tootjate huvist või seame esiplaanile Tartu kui unikaalse ülikoolilinna arenguvajadused? Kui juba viie aasta pärast on Tartus iga aasta 50 päeva, mil linna matab tselluloositootmise hais, kujuneb see ülikoolilinnale hukatuslikuks,“ selgitas sotsiaaldemokraatide juhatuse ja Tartu linnavolikogu liige Marju Lauristin.