Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud lükkasid täna riigikogus tagasi sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, mis oli suunatud erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise vähendamisele ning laiemalt poliitilise korruptsiooni tõrjumisele.

Vastuvõtmiseks vajanuks eelnõu 51 poolthäält – 26 vastuhäält tulid põhiosas reformierakondlastelt, Keskerakonna poliitikute enamus jättis hääletamata, nagu ka EKRE saadikud. Sotsiaaldemokraatide kõrval toetasid eelnõu kinnitamist Isamaa saadikud.

„Tänane hääletus tõestas mustvalgel, et vastupidiselt lubadustele puudub võimuerakondadel tahe korruptsiooniga sisuliselt võidelda. Meenutan, et eelmise valitsuse lagunemise ajendiks  oli korruptsiooniskandaal, mille valguses rääkisid nii Reformierakonna kui Keskerakonna juhid õilsat juttu poliitilise korruptsiooni väljajuurimisest. Tänase valitsuse peal lasub tugev korruptsiooni vari – selle asemel, et korruptsiooniga jõuliselt ja igal tasandil tegeleda, keskendutakse hoopis detailidele,” ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Lauri Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu kohustas valitsust töötama välja ettepanekud, mis vähendaksid raha mõju valimistulemustele, nähes ühtlasi ette ülempiiri kehtestamise nii erakondade valimiskampaania kuludele kui reklaamimahtudele. „Meie sihiks on panna lõpuks piir arutule valimiseelsele raha tuulde lennutamisele.  Kui piirangud on tõhusad, siis on kampaaniate keskmes ideede võitlus ja erakondadel väheneb kiusatus minna korruptiivsele teele ning kaubelda mõjuvõimuga,“ selgitas Läänemets.

Riigikogu kiitis täna heaks valitsuse algatatud seadusemuudatuse, mis kohustab teiste seas ka ministrite nõunikke esitama majanduslikke huvide deklaratsioone. Enne lõpphääletust sotsiaaldemokraatide nimel sõna võtnud Eduard Odinetsi sõnul oli tegu vajaliku, aga laias plaanis kosmeetilise sammuga.

„Poliitilise korruptsiooni puhul on kurja juureks erakondade rahastamine. Ja mul on väga kurb meel, et parlament ei ole pika aja jooksul jõudnud selleni, et võtta erakondade rahastamine tõsiselt ette. Me tegeleme siin huvide deklareerimise ja muude kosmeetiliste asjadega, aga me ei tegele suure raha liikumisega. Iga valimisega kasvab erakondade surve hankida raha ja kui see ei õnnestu ausal teel, siis minnakse mitteausale teele,“ tõdes Odinets, kes juhib riigikogu korruptsioonivastast erikomisjoni.