Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatas täna riigikogus eelnõu, mis näeb ette rahvusvahelise kaitse taotlejate ning kaitse saanute vabastamist keeleseaduses ettenähtud nõuetest kaheks aastaks. Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul aitab muudatus sõjapõgenikke kiiremini erialasele tööle ja kaitseb Eesti inimesi palgatõusu pidurdumise eest.

„Eestisse on Ukrainast jõudnud üle 27 000 sõjapõgeniku. Neist ligi pooled on tööealised, kes saaksid ja tahaksid meie tööturul ning majandusse panustada. Paljud neist aga peavad keelenõuete tõttu täna loobuma oma oskustele ja võimetele vastavast ametikohast ning leppima lihtsama tööga või tööturult sootuks kõrvale jääma. Keeleseaduses erandi tegemine maandaks riski, et võõrasse riiki ja kultuurikeskkonda sattunu langeb sotsiaaltoetuste lõksu,“ selgitas Läänemets.

Tema sõnul on ajutine keelenõude leevendus vajalik mitte ainult sõjapõgenikele, et nad saaksid asuda oma erialasele tööle, vaid ka Eesti inimeste kaitseks. „Tänane seadusandlus surub ukrainlased töökohtadele, kus keelenõudeid ei ole. See hakkab pärssima juba siin töötavate inimeste palgatõusu ning ujutab tööjõuga üle valdkonnad, kus keeleoskust ei nõuta, sealhulgas ka töökohad, kus seni on suuresti töötanud siin elavad vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed,“ ütles Läänemets, kelle kinnitusel eelnõu kedagi ei diskrimineeriks, vaid hoopis kaitseks paljusid inimesi, kes täna töötavad töökohtadel, millele keelenõue ei laiene.

„Keeleseaduses erandi tegemine tooks leevendust ka tööjõupuudusele, mis mitmetes kriitilistes sektorites valitseb. Ajutise õigusliku aluse loomist on palunud ka täna hommikul tehtud pöördumises Tallinna haiglate juhid, kelle sõnul aitaks see teatud määral leevendada õendusvaldkonna spetsialistide puudust Eesti tervishoius. Lisaks meditsiinitöötajatele puudutaks see otsus aga ka bussi- ja rongijuhte, jaekaubanduses töötajaid ja paljusid teisi,“ märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees.

Eelnõu näeb ette erandi saanud töövõimelistele isikutele kohustuslikku eesti keele õpet. “Keeleõppeprogrammi kõrvalt oleks sõjapõgenikel juba võimalik hakata tegema erialast tööd eestikeelses keskkonnas, mis toetaks ja kiirendaks ka nende keeleõpet ning integratsiooni ühiskonda,“ ütles Läänemets.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud eelnõu kohaselt vabastataks rahvusvahelise kaitse taotlejad ja rahvusvahelise kaitse saajad, kes on saabunud Eestisse enne 31.12.2022 ning viibinud Eestis vähem kui kaks aastat. Sarnase otsuse tegi Leedu juba märtsi keskel.