Sotsiaaldemokraadid käisid autovabal päeval rattaretkel Tartu linnas, et juhtida tähelepanu jalgratturite murekohtadele ning pakkuda lahendusi, mida saab ellu viia ilma suurte investeeringuteta.

Linnatuuri eestvedaja Juha-Matti Aroneni sõnul peab enne kui rajada Tartusse sadu kilomeetreid uusi rattateid  ära lahendama olemasolevate teede valukohad.

“Peaküsimus ei ole selles, kas ehitada järgmise nelja aastaga juurde 51, 77 või 102 kilomeetrit uusi ratta- ja kõnniteid. Praeguses olukorras võib ka korralike rattateede ehitamine külvata palju segadust. Meie arvates on paari lähiaasta olulisemaks väljakutseks hoopis rattateede võrgu parem läbimõtlemine ning kitsaskohtade ja ebaloogiliste ühenduste ning ühendamatuste “ära ravimine,” ütles linnageograaf Kadri Leetmaa.

Leetmaa sõnul on jalgratturitele  parajaks katsumuseks ristmikel asuvate kõrgete ja ohtlike äärekivide ületamine. Palju probleeme tekitab ka jalgrattateede kesine ja ebaühtlane  märgistus, lisas ta.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek näeb ette, et tööle pandaks niiöelda Tartu liiklejate foorum, mille abil linnavalitsus saab pidevalt liiklejate kogemuse kohta infot.  Tegu on kohaga, kus iga inimene saab anda teada oma liikumisteele jäänud probleemist. Kogunenud  info vaadatakse üle ning linnaeelarvesse planeeritud nn pisilahenduste fondi toel saab kitsaskohti jooksvalt lahendada.

Rattatuuril osalesid Juha-Matti Aronen, Heljo Pikhof, Tõnu Ints, Lemmit Kaplinski, Kadri Leetmaa, Toomas Jürgenstein, Tarmo Kikerpill, Anders Urbel, Jaan Muna ja Kajar Lember perega.

 Veel tähelepanekuid:

• Riia tänavalt alla suunduvat rahvusvahelise tähtsusega rattateel tuleb mitu korda üle Riia tänava sõita, selleks, et sõita nn õigel rattateel.
• Mitmed rattateed lõpevad ei kuskil – sellega, et keset rattateed on post, bussiootepaviljon või suundub teejupp lausa murule.
• Palju on kohti, kus sõidad rattateed mööda, aimad, et ristmikurägas läheb tee edasi ka teisel pool, sinna teisele poole ei saa aga kuidagi.
• Rattaga sõidutee servas sõitmine on kohati väga ebamugav, sest teeservas on kanalisatsioonikaevud, millesse võib takerduda. Teeservas on tavaliselt ka lombid.
• Sammhaaval tuleb linna eelarvesse planeerida ka suuremaid põhimõttelist laadi lahendusi, näiteks Vanemuise tänava kergliiklustee, selle saamine üle raudtee ja jõudmine ülikooli ja kliinikumi hooneteni.
• Tartu jalgrattateede märgistuses ja tee-kõnnitee-ristmiku süsteemi paigutamises on kõrvuti mitmeid paralleelseid lahendusi. Tegelikult võiks see üle linna ühtlustuda. Näiteks Kesk tänaval on ristmikel rattatee teist värvi. Sellised ohust teada andmise signaalid peaks kogu linna rattateede võrgu osas olema ühetaolised, et nii ratturid kui autojuhid teaks, mida märgata ja tähele panna.
• Liiklejate foorumis saab iga inimene anda teada probleeme oma liikumisteedel ning nende likvideerimiseks peab olema nn pisilahenduste fond. Kui inimene märkab oma igapäevarutiinis liikluses kohta, kus õnnetus lausa ootab juhtumist, ta saab sellest jooksvalt teada anda. Selliselt jooksvalt linnaelanike kogemusele tuginedes saab linnaliiklust turvalisemaks muuta väikeste vahendite paigutamisega nendesse märkamata jäänud murekohtadesse.
• Tegelikult on selline lähenemine osa nn kaasavast eelarvest, lihtsalt sihtotstarbega suunata liklusohutusele mõeldud vahenditest üks osa otseselt linnakodanike endi kogetud ohukohtadesse.
• Ristmike äärekivid peaksid olema päris tasased. Madalast äärekivist saab vaevata üles parema rattaga, samas paremat ratast ei julge alati jätta rattaparklasse. Poleks tarvis poolikuid nn peaaegu tasaseid üleminekuid, olgu siis juba üle linna ristmikel rattaga peale- ja mahasõidud 100% tasased. Neid päris tasaseid lahendusi on hea kasutada ka lapsevankri ja ratastooliga liigeldes.
• Ka rattureid on erinevaid. On neid, kes tahavad sõita kiiremini ja eraldatumalt jalakäijatest. On neid, kes kõnnivad ise kõrval, kui nende laps alles õpib rattasõitu. On kogenud täiskasvanud sõitjad ja on lapsed, kel oskusi vähem. Mida paremaks muutub kergliiklusteede võrk, seda enam teravneb ka kergliiklejate oht üksteisele.
• Vajalikuks muutub kergliiklusteede diferentseerimine, alternatiivsete liikumisradade loomine. Näiteks Annelinnast kesklinna: (1) Anne kanali serva mööda Turu sillale ja sealt edasi jõe äärde, (2) kanali tagant jõe kallast mööda ligineda linnale Atlantise poolsest kaldast ja hiljem üle Kaarsilla (3) Mööda Pikka (või Anne ja Uut) tänavat Raatuse tänavale ja sealt üle Kaarsilla Raekoja platsi. Nii saab valida enda jaoks kiirema või ohutuma teekonna.