Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu kutsub täna Pärnus vastu võetud avalduses tööandjaid, ametiühinguid, teisi erakondi, ajakirjandust, noorteühendusi ja puuetega inimeste esindusorganisatsioone seisma vastu valitsuse plaanile kaotada igakuine kindel töötasu ja asendada see töötajaid kahjustava kõikuva palgaga.

Valitsus tahab minna üle töölepingutele, mis annavad tööandjale võimaluse ühepoolselt otsustada kui suur on töötaja töökoormus ja palk – töötajale peab nädalas olema tagatud kõigest kümme tasustatud töötundi.

„Kavandatavad töölepingu seaduse muudatused seavad löögi alla kümnete tuhandete töötajate sissetuleku, kindlustunde ja õigused. Me ei saa lubada, et töötajatest tehakse paindlikkuse sildi all odav ja kärbitud õigustega tööjõud. Valitsuse plaan muudab kogu tööturu iseloomu – stabiilsed töölepingud asendatakse määramatusega,“ seisab volikogu avalduses.

Sotsiaaldemokraatide volikogu juhataja Eduard Odinetsi sõnul tooks eelnõu seadustamine kaasa selle, et väga paljud töölepingu sõlminud inimesed ei tea ette, kui palju nad igakuiselt töötavad ja palka saavad.

„Kui kindel töökoormus asendub varieeruvate töötundide ja kõikuva palgaga, siis saavad kõige valusamalt pihta pereinimesed ja eluasemelaenu maksjad. Samuti vähenevad haiguspäevade eest makstavad tasud ning töötuskindlustushüvitise ja  vanemahüvitise summad, mis kõik sõltuvad töötaja varasemast sissetulekust. Inimesed, kes selliste lepingute alusel töötavad, ei pruugi tulevikus saada pangalaenu,” märkis Odinets.

„Veel lubab eelnõu maksta vaid alampalka lühikest aega töötanud alaealisele või töötajale ja seda ka siis, kui tal on vajalikud oskused olemas. Tegu oleks otsese õpilaste ja üliõpilaste ebavõrdse kohtlemisega. Samuti ei saa kuidagi nõus olla sooviga kaotada osalise töökoormusega ja paindliku tööajaga töötajatel ületunnitöö tegemine ning neile selle eest kõrgema töötasu maksmine. Kokkuvõttes on Reformierakonna ja Eesti 200 plaan äärmiselt kahjulik töötajatele, kelle kanda jääb kogu majanduslik risk,“ tõdes Odinets.

Oma avalduses nõuavad sotsiaaldemokraadid valitsuselt töötajate õigusi kahjustava töölepingu seaduse eelnõu riigikogust tagasi võtmist ning sotsiaaldialoogi taastamist tööandjate ja ametiühingutega.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna avaldus

Valitsus kahjustab töötajate õigusi ja kindlustunnet

Sotsiaaldemokraatlik Erakond kutsub üles vastutustundlikke tööandjaid, ametiühinguid, ajakirjandust, parlamendierakondi, noorteühendusi ja puuetega inimeste esindusorganisatsioone seisma vastu valitsuse plaanile kehtestada nn juhupalga lepingud. Kavandatavad töölepingu seaduse muudatused seavad löögi alla kümnete tuhandete töötajate sissetuleku, kindlustunde ja õigused. Me ei saa lubada, et töötajatest tehakse paindlikkuse sildi all odav ja kärbitud õigustega tööjõud.

Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse plaan lubada töölepinguid, mis tagavad töötajale vaid kümme tundi nädalas ning jätavad ülejäänud töömahu ja sissetuleku tööandja otsustada, muudab kogu tööturu iseloomu – stabiilsed töölepingud asendatakse määramatusega. Sotsiaaldemokraadid toovad välja peamised murekohad, miks valitsuse algatatud eelnõu tuleb tagasi võtta:

1. Töötajast saab lepingu nõrgem pool – ilma kindlustunde ja kaitseta
Juhupalga lepinguga töötav inimene ei tea kunagi ette, kui palju ta töötab või teenib. Kindel töökoormus asendub ebastabiilsete töötundide ja sissetulekuga, mis võib igakuiselt kuni neli korda kõikuda. Sellises ebakindluses ei saa töötaja oma elu ega eelarvet planeerida. Kõige valusamalt lööb see pereinimesi ja eluasemelaenu maksjaid.

2. Väiksem sissetulek tähendab nõrgemat sotsiaalkaitset
Ebakindel töö ja kõikuv sissetulek viivad selleni, et töötaja sotsiaalsed garantiid vähenevad. Töötuskindlustushüvitis, töövõimetushüvitised, vanemahüvitis ja vanaduspension sõltuvad töötaja varasemast sissetulekust – kui see on kõikuv, saab inimene vähem tuge just siis, kui ta seda kõige rohkem vajab.

3. Tööturu osapooled jäeti kõrvale
Eelnõu viimane versioon koostati tööturu osapooltega läbi rääkimata ning saadeti parlamenti sisuliselt meedia kaudu. See õõnestab usaldust valitsuse ja töötajaid esindavate ametiühingute vahel ning rikub sotsiaaldialoogi põhimõtteid. Kõik olulisemad muudatused tööõiguses tuleb tööandjate ja ametiühingutega läbi rääkida.

4. Üksikute sihtrühmade asemel laiendatakse muudatusi kõigile
Algne plaan nägi uut töölepingu võimalust ette vaid kindlate sihtgruppide jaoks, näiteks õpilased ja üliõpilased, vähenenud töövõimega inimesed ja pensionärid, kellele see võib ka päriselt sobida. Nüüd on valitsus ootamatult ja tööturu osapooltega läbi rääkimata otsustanud laiendada juhupalga lepinguid kõigile töötajatele.

5. Ebavõrdne töötasu maksmine
Eelnõu lubab maksta töötasu vaid alammääras alaealisele või töötajale, kes on tööandja juures alles lühikest aega töötanud. Seda ka siis, kui töötaja omab tegelikult vajalikku töökogemust ja kvalifikatsiooni. Töötasu alammääras maksmine niigi ebakindla töötasuga töölepingu puhul tähendab töötajate, eriti noorte ebavõrdset kohtlemist.

6. Ületunnitöö eest lisatasu kaotamine
Valitsuse plaani kohaselt kaotatakse osalise töökoormusega ja paindliku tööajaga töötajatel ületunnitöö tegemine ning selle eest kõrgema töötasu saamine. See tähendab, et tööjõud muutub odavamaks, aga ületunde tegev töötaja kaotab palgas.

Lisaks eeltoodule vähendab juhupalga lepingute kiirkorras läbisurumine kollektiivlepingute rolli, piirab töötaja võimalust keelduda ootamatutest lisatundidest, lühendab puhkeaega ning asetab kogu majandusliku riski töötajatele. Seetõttu nõuavad sotsiaaldemokraadid töötajate õigusi kahjustava töölepingu seaduse eelnõu tagasi võtmist ning sotsiaaldialoogi taastamist tööandjate ja ametiühingutega.