Täna Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul elanikkonnakaitse teemal rõhutas siseminister Lauri Läänemets, et elanikkonnakaitse on täna suurim haavatavus Eesti riigikaitses. Oleme tublisti arendanud sõjalist kaitsevalmidust, kuid sõjategevuse või muu kriisi korral on Eesti elanikkond suuresti kaitsetu. Seetõttu leiab Läänemets, et sõjalise kaitse-eelarve eeskujul on vaja saavutada erakondadeülene konsensus, et tulevikus investeerida igal aastal 0,5% SKT-st elanikkonnakaitsesse.

„Julgeolekuolukord Euroopas on kardinaalselt muutunud ja pannud asjadele uue pilguga vaatama. Oma kaitse-eelarvega oleme alati eeskujulikud olnud ja panustanud sõjalisse riigikaitsesse 2% või enam, kuid me peame panustama sõjalise võimekuse kõrval ka oma elanike kaitsmisesse,“ märkis siseminister. „Elanikkonna kaitseks vajalike tegevuste arendamine järgnevatel aastatel on Eesti laiemale julgeolekule võtmetähtsusega,“ lisas ta.

Läänemetsa sõnul vajame juba täna põhimõttelist muutust selles, kuidas näeme ja käsitleme riigikaitset. „Venemaa agressioon Ukrainas on selgelt näidanud, et ainult sõjalisest kaitsest ei piisa vaid vastane võib rünnata ka tsiviilelanikke ja linnu. Vaadates Kiievi metroos varjuvaid ukrainlasi tasub mõtelda – kas Eesti elanikud oskaks sellises olukorras käituda? Oleks meil üldse kuhugile varjuda? Elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisolek on riigikaitse osa ja peame neid võimekusi järjepidevalt arendama ning hoidma,“ rõhutas Läänemets oma kõnes.

„Riik on sel aastal tegutsenud kiirelt ja otsustavalt, kuid on oluline, et tehtud otsused ei jääks ühekordseks panuseks, vaid laia riigikaitse vaatest oleks tagatud vajalik püsirahastus. Ressurss võimekuste loomiseks, arendamiseks ja hoidmiseks ei saa tulla igapäevase Siseministeeriumi esmareageerijate arvu, palkade või igapäevaste tööliinide ja võimekuse arvelt. Esmareageerijaid peame hoidma, sest nemad on elanikkonnakaitse vundament, kuid vajalike eesmärkide saavutamiseks tuleb olla ambitsioonikam ja saavutada järjepidev rahastus,“ ütles ta.

Siseminister rõhutas ühtlasi, et ainult betooni investeerimisega edu ei saavuta ja elanikkonda tõhusalt ei kaitse. „Selleks tulebki tagada elanikkonnakaitsele stabiilne ja pikaajaline rahastus, et see korralikult välja arendada ning tagada selle järjepidevus. Ulatusliku ja põhjaliku elanikkonnakaitsemehhanismi väljaarendamiseks on vaja püsivalt iga-aastaselt 0,5% SKT-st. Sellega tagame, et meie elanikud on paremini kaitstud ja oskavad toime tulla nii näiteks sõjaolukorras kui ka muudes inim- ja loodustekkeliste kriiside ja õnnetuste korral,“ lisas Läänemets.

Oma kõnes viitas siseminister korduvalt Soome eeskujule, kus elanikkonnakaitset on pärast II maailmasõda järjepidevalt arendatud ning elanikele on tagatud nii varjumiskohad, väljaõpe kui ka esmavajalikud tarbed nagu toit ja ravimid.