Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul renoveeritakse tegevustoetuse abil ennekõike vabatahtlike päästekomandode hooneid. „Olen külastanud vabatahtlikke päästekomandosid eri Eesti paikades ja alati on mind vastu võtnud energiat ja teotahet täis kogukonna turvalisuse eestvedajad, kes panustavad oma vabast ajast ja pere arvelt. Paraku ei toimeta paljud neist tublidest inimestest täna endale väärilistes olmetingimustes. Nagu peaks riik kandma hoolt kutseliste päästjate eest, peaksime võimaldama paremaid töötingimusi ja varustust ka vabatahtlikele, et hoida nende motivatsiooni ning meelitada juurde järjest uusi vabatahtlikke, kes oma kogukondade turvalisusesse panustaks. Seetõttu otsustasime lisaks vabatahtlike päästjate püsirahastuse kahekordistamisele toetada erakorraliselt ka ennekõike komandohoonete renoveerimisega seotud kulusid,“ ütles Läänemets.

2022. aastal suunas siseministeerium valitsemisala siseturvalisuse vabatahtlike kaasamisse kokku 3,57 miljonit eurot. Tänavusel aastal tõuseb vabatahtlike kaasamise püsirahastus enam kui poole võrra ning see on 2023. aasta eelarves 5,77 miljonit eurot. Lisaks sellele suunab siseminister abipolitseinike, vabatahtlike päästjate ja merepäästjate ühekordseks toetamiseks 2023. aastal 5,17 miljonit eurot – peamiselt komandohoonete renoveerimiseks ja varustuse uuendamiseks.

Siseministri hinnangul on siseturvalisuse vabatahtlike kaasamise püsirahastus olnud aastaid alarahastatud ning pole suudetud arvestada vabatahtlike tegelike vajadustega ega väärtustada piisavalt nende igapäevast tööd. „Koos ühekordse toetusega tõuseb siseturvalisuse vabatahtlike rahastus sel aastal enam kui kolm korda. Ühekordne toetus ei lahenda kõiki muresid, aga annab järgnevateks aastateks vajaliku tõuke valdkonna arengusse. Selleks, et vabatahtlike päästekomandode võrgustik säiliks, areneks ning oleks jätkusuutlik kõikjal Eestis,“ lisas siseminister.

Siseministeerium eraldab riigieelarvelise toetuse Päästeameti eelarvesse, kes kontrollib ja kinnitab üle toetuse saajate vastavuse kehtestatud nõuetele ning sõlmib tingimustele vastavuse korral toetuse saajaga lepingu.

Riigieelarvelist toetust saavad Toila Merepääste, Luhamaa Nulga Priitahtlikud, Meremäe Vabatahtlikud Päästjad, Kostivere Tuletõrje Selts, Kaberneeme Klubi, Järva-Jaani Tuletõrje Selts, Kesk-Eesti Päästekeskus, Võsu Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Luutsniku Pääste Ennetuskeskus, Pala Tuletõrje Selts, Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed, Rõngu Vabatahtlik Päästeselts, Türi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, Kadrina Vabatahtlik Päästekomando, Raasiku Tuletõrjeühing, Nõo Priitahtlik Päästeselts, Aegviidu Päästeselts, Mõisaküla Tulekaitse Selts, Kolga-Jaani Tuletõrje Selts, Orava Tuletõrje Selts, Karula Vabatahtlik Tuletõrje Selts, Kõue Päästeselts, Neeme Päästeselts, Saue Vabatahtlik Tuletõrjeühing, Kolga Vabatahtlik Tuletõrjeühing ja Vormsi vallavalitsus.