Riigikogus läbis täna teise lugemise kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu, mis kindlustab jõustudes paljud vabakutselised loovisikud sotsiaalsete garantiidega.

„Loometöötoetus nimetatakse ümber loometöötasuks, mille maksmiseks sõlmitakse käsundusleping. See tagab loometöötasu saajatele sotsiaalkaitse – ravikindlustuse, pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse,“ ütles sotsiaaldemokraadist riigikogu kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Tema sõnul on seadusemuudatuse eesmärgiks võimaldada loomingulises tippvormis inimestel pühenduda loomingulisele tegevusele või tööle ning parandada nende toimetulekut. Ja mõistagi teenib see eelnõu Eesti kultuuri säilimisel ja arendamist, lisas Pikhof.

Täna on loometöö oluline rahastaja Eesti Kultuurkapital, mis toetab loovtööd maksuvabade toetuste ja stipendiumidega, millega senini pole aga kaasnenud sotsiaalsed tagatised. Tänu kultuurkapitali rahaliste võimaluste paranemisele on nüüd võimalik suurendada kultuurikapitali sihtkapitalide võimalusi katta ka tasu saajate sotsiaal- ja tulumaks. Kindlasti ei tasuta makse tasude ega stipendiumute arvelt, kinnitas Pikhof.

Sotsiaaldemokraatide nimel kõne pidanud Tanel Kiige sõnul on tõsine mure loovisikute ja kultuuriinimeste sotsiaalsete garantiidega saamas peagi osalist lahendust. „Ma väga loodan, et koalitsioon jätkab koalitsioonilepingus kokkulepitud põhimõtete elluviimist laiemalt. See puudutab loovisikute sotsiaalsete garantiide küsimust nii-öelda rulluva sotsiaalmaksu loogika alusel, kus ei oleks pelgalt kuupõhine arvestus, vaid oleks võimalik saada nii püsivat ravikindlustust kui pensionikindlustust tulevikus ka nendel inimestel, kelle töötasu võib olla heitlik või kelle tööperiood võib aasta jooksul katkendlik,“ selgitas Kiik.

Ühtlasi avaldas Kiik toetust universaalsele ravikindlustusele. „Universaalne ravikindlustus on minu hinnangul sisuliselt inimõigus. Selle lahendamine erinevate erandite kaudu on parem kui mitte midagi, aga tegelikkuses oleks riigile lihtsam ja inimestele ka tervena elatud aastate vaates õigem, kui me jõuame ühel ilusal päeval universaalse ravikindlustuseni,“ märkis Kiik.

Eeldatavasti märtsis kinnitamisele tuleva eelnõu algatas riigikogu kultuurikomisjon ja see valmis koostöös kultuuri-, sotsiaal- ja rahandusministeeriumiga. Eelnõu on pälvinud ka kõigi Eesti loomeliitude heakskiidu.