Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu kiitis täna õhtul heaks koalitsioonilepingu sõlmimise ning valitsuse moodustamise Reformierakonna ja Isamaaga.

“Sotsiaaldemokraadid lähevad valitsusse, et seista kindlustunde eest. Selleks, et hinnatõus ei neelaks senist elatustaset või koguni ei suruks eesti inimesi vaesusesse, peavad suurenema sissetulekud. Oleme Reformierakonna ja Isamaaga kokku leppinud 12 märgilist punkti, mis tagavad Eesti inimeste toimetuleku ja väärikuse,” tõdes SDE esimees Lauri Läänemets.

“Eelseisva kaheksa kuuga valitsuses ei lahenda me ära kõik Eesti jaoks olulisi probleeme, kuid esimesed sammud saavad astutud. Samas oleme ausad – eelseisvad Riigikogu valimised on referendum, kuidas muuta Eesti maksusüsteem õiglasemaks, et jõukad saavad anda suurema panuse ning väikese ja keskmise sissetulekuga pered tulevad toime. Vaid nii on ka pikaajaliselt võimalik rahastada Eesti sotsiaalkaitset, tervishoidu ja haridust, muutes Eesti tugevaks.”

Koalitsioonipartnerid leppisid kokku, et uus leping suurendab märgatavalt inimeste majanduslikku turvatunnet ja perede toimetulekut. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 654 euroni, tänu millele jääb keskmise ja madala palgaga inimese aastas kuni 372 eurot raha rohkem kätte.

Lastetoetused tõusevad kolmandiku võrra 80 euroni. Aastakümneid muutumatuna püsinud üksikvanema toetus tõuseb koguni neljakordseks ehk 80 euroni.

Olulise uuendusena muutub hooldekodukoht kõigile pensioni eest kättesaadavaks, kus riik ja omavalitsus katavad hinnavahe. See annab eakatele kindlustunde ja samas anna võimaluse naasta tööturule kõigil neil, kes on täna seotud igapäevaselt oma lähedase kodus hooldamisega.

Rekordkõrgeid talviseid elektrihindasid leevendab sotsiaalne elekter ning hinnalagi keskküttele ja gaasile. Kõik toetused rakenduvad automaatselt ja ei nõua arvetega omavalitsusse pöördumist nagu möödunud talvel.

Tagatakse ülikoolidele vajalik rahastus, et tagada tasuta kõrghariduse jätkumine ja õppejõudude palgatõus. Erakorraline rahasüst kõrgharidusse on juba sellel aastal 10 miljonit eurot ning edaspidi suureneb kõrghariduse riiklik rahastus 15% aastas. “See tagab Eesti majandusarengu ja tasuvamad töökohad,” lisas Läänemets.

Oluline on veel Eesti metsade raie vähendamine, euroraha jaotus piirkondade põhiselt toetamaks kohalikke ettevõtjaid, üürielamute ehitamine väljaspool suurlinnu. Tagatakse Kaitseliidu rolli ja rahastuse kasv.

Sarnaselt Põhjamaadega võtab Eesti ambitsioonika eesmärgi, toota aastal 2030 kogu vajamineva elektri aastaks soodsa taastuvelektrina, “Teeme vajalikud investeeringud, et kaitsta nii meie kodutarbijaid, majandust, aga täita ka kliimaeesmärgid,” selgitas Läänemets.