Meie ühine siht on selge. See on Eesti kestmine, mis on sõnastatud põhiseaduses meie keele, kultuuri ja rahva püsimisena. Kuid üha keerulisem näib leppida kokku selles, kuidas seda saavutada. Kui me kõik soovime turvalist, hoolivat, sidusat, tarka ja puhast tulevikku, siis miks me sinnapoole ei liigu? Miks me suuname energia tolmu üleskeerutamise peale? Sest meil ei ole positiivset plaani. Meil ei ole veenvat sammude jada nende eesmärkideni jõudmiseks, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehekandidaat Riina Sikkut.

1919. aastal valimised võitnud sotsiaaldemokraatidel oli veenev plaan. Nad vedasid eest riigiehitust, mille tulemuseks oli iseseisev demokraatlik õigusriik, kus olid tagatud inimõigused, maa hakkas kuuluma rahvale ja kõik said hariduse. Vaatamata eranditele, oleme paraku seisus, kus sotsiaaldemokraatia on kandepinda Euroopas kaotanud. Et seda muuta, peame vastama uuesti küsimusele, miks sotsiaaldemokraatiat vaja on.

Jutud sellest, et sotsiaaldemokraatia peaks pöörduma tagasi oma juurte juurde, on õiged, kuid neis peitub oht jääda ekslikult seisma poolel teel, deklareerides hariduse olulisust, vajadust parandada sotsiaalhoolekannet ning tasakaalustada regionaalset arengut. Miski neist ei ole loomulikult vale, kuid miski neist pole ka piisav.

Ennekõike on sotsiaaldemokraadid olnud progressiivne poliitiline jõud. Oleme need, kes vaatavad tulevikku ja kes suunavad seda nii, et ühiskond tervikuna ning iga selle üksik liige võidaks. Tervisekindlustus, kontrollitud tööaeg ja koolikohustus olid ühelt poolt revolutsioonilised ja progressiivsed väärtuspõhised ideed, kuid lahendasid samal ajal ka reaalseid ühiskonna ees seisnud probleeme.

See on vastus meile ka täna, aastal 2019. Me peame mõistma, kuidas ühiskond muutub, ja seejärel pakkuma uusi ja, kui vaja, siis ka praegu hullumeelseid lahendusi. Nagu seda olid kunagi tänaseks elementaarseks peetavad riiklik tervisekindlustus ja tasuta lasteaed. Ühtlasi on see vastus küsimusele, kuidas jälle oma eripära üles leiame ning valijate „teise eelistuse“ lõksust välja murrame. Meie ideed peavad olema lihtsalt nii lennukad, et keegi ei söanda neid kaaperdada, kuid keegi ei pääse nendega suhestumisest.

Meid edasiviivate sammude sisu kõrval on aga sama oluline see, kuidas nendes kokku lepime, kuidas omavahel suhtleme, arutelu peame, eriarvamusi lahendame ja kompromisse teeme. Ainult koos, igaühte kuulates ja kõigisse tõsiselt suhtudes saame parema homse. Meil on vaja headust. Aga midagi on veel vaja. Vaja on julgust ja eestvedamist.
Olen olnud uhkusega sotsiaaldemokraat pisut üle aasta. Aga erakonnastaaž ei ole esmatähtis, sest ma ei juhiks erakonda üksi. See on meeskonnatöö, milles saan toetuda kõigile, kes Eestis sotsiaaldemokraatiat on edasi kandnud. Et ühiskonnas muutust luua on vaja tugevat organisatsiooni, mille liikmed usuvad ja kannavad omaloodud lugu. Meil on vaja omavahel rääkida, plaani ja pidu pidada. Ja meid peab olema rohkem.

Kui meil on visiooniga esimees, selgete ülesannetega aseesimehed, juhatus ja teised kokkutulemise formaadid tööle pandud, teeme Eesti jaoks kõige parema plaani. Julgete sammudega plaani, millega ehitame õnnelike inimeste tasakaalustatud Eesti.

Riina Sikkut

• Sündinud 12. jaanuaril 1983 Vinni vallas.
• Liitus erakonnaga 2018 mais, mil asus tervise- ja tööministri ametikohale.
• Kogus valimistel üle 1600 hääle ja on täna XIV Riigikogu koosseisu liige ning sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees.
• Omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis rahvamajanduse erialal ja teadusmagistri kraadi tervisepoliitika erialal Londoni Ülikoolis.
• Juhtinud Praxise terviseprogrammi, olnud rahandusministeeriumis ja pangas analüütik. Enne ministriks saamist töötas Riigikantselei strateegiabüroos, nõustades peaministrit ja valitsusliikmeid sotsiaal- ja tervishoiu küsimustes.
• Ta on abielus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Siim Sikkutiga. Nende peres kasvab kaks tütart – Eva ja Susanna.