Andrei Korobeinik tegi hiljuti ettepaneku piirata lastetoetuste maksmist ja lasteaeda pääsemist vaktsineerimata lastele. Talle vastanud Tarmo Lausing pahandas haigustega hirmutamise pärast ja seadis kahtluse alla riikliku vaktsineerimiskava koostajate motiivid. Viimane ülesastumine on eriti kahetsusväärne, kirjutab sotsiaaldemokraadist Riigikogu liige Riina Sikkut Eesti Päevalehes.

Kui ma valmistusin eelmisel sügisel tervise-ja tööministrina Ajutise Valitsuse 100. sünnipäeva kõneks, siis uurisin verinoore Eesti riigi saja aasta taguseid tervisepoliitilisi otsuseid. Ma leidsin hoopis laialt levinud leetrid, tuberkuloosi, lastehalvatuse, rõuged, difteeria ja teised nakkushaigused. See oli rahva tervisemurede kokkuvõte.

Vaktsiinidel on tähtis roll selles, et meie haiguspilt on sajandi jooksul muutunud. Ja ega me mäletagi nende haiguste tõelist palet. Kollektiivse immuunsuse tekkeks vajalik vaktsineerimisega hõlmatus oli meil üldiselt saavutatud, aga viimaste aastate trendid nii Eestis kui mujal on murettekitavad. Olukord on muutunud lausa sedavõrd, et Maailma Terviseorganisatsioon on kuulutanud vaktsineerimisvastase liikumise üheks suurtest terviseohtudest.

Tõenduspõhise meditsiini eest

Ma olen tänulik, et Eesti arstid, immunoloogid ja teadlased seisavad tõenduspõhise meditsiini ja meie kõigi parema tervise eest. Olen tänulik ka selle eest, et riiklik immuniseerimiskava täieneb.

Minu lapsed on saanud kõik sellesse kavasse kuuluvad vaktsiinid, samuti vaktsiinid pneumokoki ja puukentsefaliidi vastu. Vanemale lapsele tegin lisaks ka rotaviiruse vaktsiini, mis polnud tol ajal lihtsalt veel immuniseerimiskavasse jõudnud. Kindlasti on põhjust rõõmustada selle üle, et riik alustas 2018. aastast HPV vaktsiini, mis on tõhus emakaelavähi ennetaja, rahastamist tütarlastele.

Tahtlik väärinfo

Teadus areneb ja vaktsiinide ring laieneb, aga samas ei kasva nende inimeste arv, kes mõistavad ja usuvad vaktsiinide kasulikkust. Infot on väga palju, kohati on see vasturääkiv ja osa sellest on tahtlikult väär.

Riigi kohus on jagada mõistetavat ja usaldusväärset infot, tervishoiutöötajad peavad inimesi nõustama. Enne kui mõelda karistamisele, tuleb korralikult pingutada nö pehmete vahenditega – parandada selgitustööd ja tõsta inimeste usaldust vaktsiinide suhtes. Aga kui vaktsineerimisega hõlmatus endiselt langeb, siis tuleb tõesti arutada, millised võiksid olla ühiskondlikult aktsepteeritavad karistavad vahendid või piirangud neile vanematele, kes keelduvad oma lapsi vaktsineerimast.

Riina Sikkut: Vaktsineerimisvastane liikumine on üks suurimaid ohte tervisele