Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut rõhutas 2021. aasta lisaeelarve arutelul, et olukorras, kus vaatamata kaks nädalat tagasi rakendatud jõulistele piirangutele püsib nakkuse levik väga kõrgel tasemel, on koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele vältimatult vajalik haiguslehtede hüvitamine alates esimesest päevast.

Selle sammu hind on 8,5 miljonit eurot, mis on võrreldes teiste kriisimeetmetega suhteliselt väike kulu.

„Nii riigihalduse minister kui ka rahandusminister kinnitasid, et haiguspäevade teisest päevast hüvitamine töötab – inimesed jäävad rohkem tõbisena koju. Suurepärane. Nakkuse leviku vähendamiseks on meil vaja see hüvitis veel paremini tööle panna, et koroona tõttu saaks inimene kerge südamega esimesest päevast koju jääda,“ märkis Sikkut eile õhtul riigikogus peetud kõnes.

Ta meenutas peaminister Kaja Kallase läinud nädala sõnumit, et lisaeelarve eesmärk on ”tagada kriitilisematele valdkondadele tugi ja lahendused, et leevendada tervishoiukriisi mõjusid Eestimaa inimestele ja majandusele ning tagada jätkusuutlikkus kriisist väljumiseks.“

„Aga kõigepealt tuleb kriis kontrolli alla saada! Meil on vaja nakatunute arv langusesse saada. Ilma selleta ei ole võimalik „jätkusuutlikult väljuda.“ Eelmisel nädalal kasvas nakatunute arv 7 protsenti. Kasvas, mitte ei langenud!“ märkis Sikkut.

Rohkem kui pool kolletest on praegu töökohtadel ja nakkus viiakse sealt edasi kodudesse. Nakkuskordaja alla viimiseks on Sikkuti sõnul hädavajalik, et positiivse testitulemusega inimesed jääksid isolatsiooni. On hästi teada, et kõik töötajad ei sa endale koju jäämist lubada. „Valitsus korrutab, et inimesed ise vastutavad. Ja nad vastutavadki oma toimetuleku ja sissetuleku teenimise eest. Aga miinimumpalga teenija kaotab kahenädalase kodus püsimisega ligi 100 eurot. Neid, kes järgivad reegleid ja püsivad kodus, ei peaks trahvima,“ rääkis Sikkut.

Sotsiaaldemokraadid esitavad lisaeelarvele uuesti oma ettepaneku maksta koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele hüvitist alates esimesest haiguspäevast ja seda 100 protsenti nende sissetulekust.

Seda toetab ka hiljutine küsitlus, mille tulemused näitasid, et igal neljandal inimesel oli kolleeg tõbisena tööl oli käinud. Koguni 84% inimestest arvas, et esimesest haiguspäevast kehtiv hüvitis oleks motiveerinud haiget kolleegi koju jääma.

Sikkut tõi positiivsena välja selle, et lisaeelarve toetusmeetmed on otseselt kriisiga seotud, loodetavasti kiire mõjuga ega paisuta püsivalt riigieelarve kulusid.“ Erinevalt eelmisest valitsusest ei kasutata lisaeelarvet koalitsioonileppe täitmise kiireks läbisurumiseks,” lisas ta.