Kriisi varjus suruti pensioni teise samba maksete riigipoolne peatamine läbi, aga vaatamata rahandusministri usule ei saa IT-lahendusi muuta nii kiiresti kui tehakse poliitilisi otsuseid, kirjutab sotsiaaldemokraat ja Riigikogu liige .
Pensionikeskuse veebileht avaldas teisipäeval vabanduse ebamugavuste pärast, mida võib põhjustada pensioni teise samba sissemaksete hilinemine tehnilistel põhjustel. Kena muidugi, et ette teada antakse ja vabandust palutakse. Võiks ju õlgu kehitada ja nentida, et eks need IT-arendused kipuvadki alatasa venima.
Praegu ei ole küsimus aga pensionikeskuse ega ka vabanduses viidatud maksu- ja tolliameti tegemistes või tegematajätmistes, vaid poliitilistes otsustes, mille riskidele oleme riigikogus korduvalt tähelepanu juhtinud.
Teise pensionisamba aruteludes oli põhiseaduse riivete ja sisuliste küsimuste kõrval nii rahanduskomisjonis kui ka riigikogu suures saalis korduvalt üleval asja n-ö tehniline pool. Hämaraks jäi see, kuidas valitsuse kavandatud teise samba kiire lammutamise jaoks vajalikud muudatused jõuavad IT-süsteemidesse.
Mina väljendasin näiteks pool aastat tagasi Postimehes ilmunud artiklis imestust selle üle, et valitsus seob lausa usaldusega eelnõu, mille puhul pole kindlust, et kõik IT-lahendused ikka valmivad jõustumise ajaks.
Teise sambaga on liitunud umbes 740 000 inimest, nii et tänapäeval ei suuda käsitsi arvutusi, ülekandeid ja väljamakseid enam keegi ette kujutada. IT-lahenduse jaoks ei olnud eelarves raha ette nähtud.
Hanke korras tellitava IT-arenduse jaoks jäetud väga lühike ajaraam ei sisendanud jälle usku, et soovitud ajal on võimalik valitsuse planeeritud kogumispensioni muudatusi rakendada. Rahandusminister Martin Helme kinnitas toona, et kõik teise pensionisambaga seotud muudatused on usu küsimus – tema ilmselt uskus, et IT-lahendused valmivad justkui iseenesest.
“Kriisis ongi vaja kiiresti reageerida. Ainult et lisaks kriisimeetmetele sisaldas valitsuse pakett ka koalitsioonileppe punkte ja muud poliitilist kraami.”
Siis tuli eriolukord ja kriisimeetmete pakett. Arusaadavalt oli selle rakendamise ajaraam veel lühem. Kriisis ongi vaja kiiresti reageerida. Ainult et lisaks kriisimeetmetele sisaldas valitsuse pakett ka koalitsioonileppe punkte ja muud poliitilist kraami.
Näiteks teise samba maksete peatamist. Ja see kätkeb endas keerulist skeemi – millised sünniaastad saavad millistel kuupäevadel avaldusi esitada, millal inimeste maksed peatuvad ja millal taastuvad, kuidas tagantjärgi maksete jätkajatele saamata jäänud tootlus kompenseeritakse jne.
Kriisi varjus suruti teise samba maksete riigipoolne peatamine läbi, aga vaatamata rahandusministri usule ei saa IT-lahendusi muuta nii kiiresti kui tehakse poliitilisi otsuseid. Ja nüüd on üleval risk, et teise samba maksed hilinevad.
Loodan, et läheb hästi ja kõik maksed jõuavad õigeaegselt õigetele kontodele. Aga kui ei jõua, siis kes kompenseerib saamata jäänud tootluse? Ja kes vastutab?
Kui aastaid tagasi hilinesid IT-lahenduse venimise tõttu töövõimetuspensionite väljamaksed 1885 inimesele, siis astus minister Maret Maripuu tagasi. Kas teise samba sissemaksete hilinemise korral märksa suuremale arvule inimestele saavad olema tagajärjed või ei hakkagi valitsus oma vildakate otsuste tagajärgede eest vastutama?
Riina Sikkut: kes vastutab, kui teise samba maksed hilinevad?