Sotsiaaldemokraadid algatasid täna riigikogus eelnõu, mille seadustamise korral tekib töötajatel õigus haigushüvitisele alates esimesest haiguspäevast ja seda 80 protsendi ulatuses tema palgast.

Esimesed kaheksa haiguspäeva kuuluvad eelnõu järgi hüvitamisele riigi ja tööandjate koostöös – 40 protsenti haigestunud inimese töötasust hüvitab haigekassa ja teise 40 protsenti tööandja. Üheksandast haiguspäevast kannab kulud haigekassa.

„Oleme koroonakriisi teise laine lävel – haigestunud ja nakatunud inimeste arv paraku ei kahane. Valitsus on küll andnud juhised jääda esimeste haigusnähtudega koju, kuid ei ole suutnud otsustada haiguspäevade
hüvitamist. Olukorras, kus inimestel on mure sügisese haiguslaine ees ja valitsus istub nädalaid käed rüpes, on saadikute kohus see töö enda peale võtta. Tuleme siin valitsusele appi,“ ütles Riina Sikkut eelnõu üle andes.

Sikkut osutas riigikogu esimehe Henn Põlluaasale üleskutsele parlamendi avaistungil, et riigikogu peaks võtma endale senisest suurema rolli seaduseelnõude algatamisel. „Nagu COVID-19 puhul nägime, on kiireloomuliste küsimuste kohene ajakavva võtmine ja nende lahendamine tihtipeale eluliselt oluline,” tsiteeris ta Põlluaasa.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu eesmärgiks on vähendada nakkuse levikut ja parandada tuhandete perede elujärge ning toimetulekut. „Töölt koju jäämine tähendab praegu inimesele kaotust sissetulekus, sest esimest kolme haiguspäeva ei kompenseerita. Paljudele tähendab see toimetulekuraskusi, mistõttu ei saa eeldada, et kõik inimesed püsivad kergemate haigusnähtude korral kodus. Inimeste tervise säästmiseks on vaja uut haiguspäevade hüvitamise skeemi,“ põhjendas Sikkut.

Ühtlasi toetavad sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu seaduse muudatused teadmispõhist lähenemist, sätestades, et valitsusel tuleb 2022. aasta 1. juuliks koostada analüüs selle kohta, milline on haigushüvitise mõju ravikindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele.