Uus kultuurieelarve toob iga-aastase investeeringu, mis toetab kohalikke omavalitsusi rahvaraamatukogude ruumide ja teenuste uuendamisel. Kultuuriministeerium on saatnud kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärk on luua vastav toetusprogramm – raamatukogude kiirendi.

„Raamatukogud on juba ammu palju enamat kui lihtsalt raamatute kodud. Raamatukogud täidavad olulist sotsiaalset rolli, kuid sageli napib arenguks vajalikke ressursse. Eelnõuga alustame raamatukogude hoogsamat kaasajastamist, rahvaraamatukogude reformi ning loome üle-eestilise toetusprogrammi, raamatukogude kiirendi. Programm toob Eesti raamatukogude arenguhüppeks olulise investeeringu, et aidata luua veelgi kasutajasõbralikumat ning tänapäevasemat raamatukogu,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman.

„Raamatukogude kiirendi tulemusel tugevneb Eesti raamatukoguvõrk – Eesti kõige suurem avaliku teenuse võrgustik. Riigi panus toetusprogrammi on pool miljonit eurot aastas, millele kohalikud omavalitsused lisaksid oma panusena teise poole,“ lisas kultuuriminister.

Rahvaraamatukogu seaduse muutmise eelnõuga luuakse riiklikuks toetusprogrammiks õiguslik alus. Programm aitab kaasajastada rahvaraamatukogude keskkonda ja laiendada nende senist rolli tegevusteks, mis vastavad kohalike elanike vajadustele. Toetus annab igale omavalitsusele võimaluse luua koos kogukonnaga parim raamatukogu.

Toetusprogrammist hakatakse rahastama uuendusi, mis aitavad muuta raamatukogu kohalikuks kogukonnakeskuseks või raamatukoguteenuse kättesaadavamaks – näiteks innovaatilisi ruumilisi lahendusi, iseteenindusvõimalusi, uute teenuste väljatöötamist või ligipääsetavuse parendamist. Samuti soovitakse programmi abil suurendada rahvaraamatukogude regionaalpoliitilist tähtsust.

Toetust raamatukogukeskkonna ja -teenuse uuendamiseks saab taotleda ning makstakse välja juba 2023. aastal.

Käesolev 2022. aasta on raamatukogude aasta. Teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ning seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.