Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, mis reguleerib inkassofirmade tegevust ja võlgade ülesostmist. Tegemist on ühe sammuga kavas olevate muudatuste reas, mille eesmärgiks on korrastada kiirlaenude turgu ja kaitsta inimesi võlasohu vajumise eest.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Andre Hanimägi selgitas, et krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu annab selgemad raamid inkassofirmadele ning kaitseb võlgnikke. Tema sõnul tuleb astuda ka järgmised sammud, et takistada inimeste võlaorjusesse sattumist. „Kuigi laenukontorite tagatiseta tarbimislaenud moodustavad väikese osa Eesti laenuturust, on võlgu jäävate inimeste protsent murettekitav. Eelmisel aastal jõudis seoses laenuvõlglastega kohtusse 15000 avaldust – hätta jäädakse iga neljanda laenu teenindamisega,“ märkis Hanimägi.

Hanimägi väitel tuleb riigil sekkuda, sest võlgadega kaasnevad ka sotsiaalsed probleemid. „Kui inimesel puuduvad finantsoskused ja kaob siht, kuidas probleemidest välja rabeleda, siis väheneb motivatsioon tööd teha ja ühiskonnaelus osaleda, mis mõjutab ennekõike võlgnikku ennast, aga ka tema lähedasi ja tööandjat.  Lõpuks tuleb riigil ulatada abikäsi ja pakkuda tuge läbi sotsiaalsüsteemi,“ selgitas Hanimägi.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets märkis, et lisaks inkassofirmadele tegevuse reguleerimisele peaks seadusandja sügavamalt vaatama põhjustesse, miks inimesed inkassode küüsi satuvad. „Väga ootame rahandusministrilt kaua plaanitud eelnõu positiivsest krediidiregistrist, mis koondaks laenusaajate kõik kohustused ühte süsteemi, mille andmeid tuleb arvesse võtta iga uue laenu andmisel. See tagab vastutustundliku laenamise,“ ütles Odinets.

Samuti tuleb kõnealuse eelnõu raames käivitada riigikogus diskussioon laenuintresside ja -viiviste üle. „Sotsiaaldemokraadid näevad selget vajadust krediidikulukuse maksimummäära alandamise ja viivistele lae kehtestamise järele. Veel tuleb üle vaadata kiirlaenude reklaamipiirangud, eriti otseposti suunal,“ toonitas Odinets.