Riigikogu arutab täna noorsootöö seaduse, haridusseaduse ja huvikooli seaduse muutmist. Riigikogu SDE fraktsiooni aseesimehe kinnitusel on eesmärk saada rohkem lapsi huviringidesse, selleks hakkab riik noorte huvitegevuse süsteemi kaudu jagama laste huvitegevuse tarvis miljoneid eurosid.
„Kaubanduskeskustes aega surnuks löövad lapsed või maakohtade bussipeatustesse kogunenud igavlevad noorukid on üsna tavapärane vaatepilt. Rääkimata nendest lastest, kes valdava osa oma vabast ajast veedavad arvutis või nutitelefonis. Jah, noortel on vaja eakaaslastega suhelda ja ka arvutiga sinasõprust pidada, kuid seda kõike mõistlikul määral. Kui noore inimese ellu mahuvad vaid kool, kodu ja internet, siis kipub tekkima tühik, mida kiputakse täitma lollustega, pahatihti ka alkoholi ja narkootikumidega. Samuti jäävad nii arendamata laste võimed ja loomulikud anded,” ütles .
„Noorteseire andmeil ei ole 10 protsenti Eesti koolilastest viimase kolme aasta jooksul käinud üheski trennis ega huviringis, mis tähendab, et pea 30 000 last on huvitegevusest täiesti kõrvale jäänud. Enamasti on selle põhjuseks vanemate kõhnavõitu rahakott. Meie saadikurühma maakonnavisiitidel olen ma korduvalt kuulnud kurbi lugusid sellest, kuidas andekaid lapsi on kas muusikakoolist, tantsuringist või suusatrennist ära võetud, kuna osalustasu maksmine käib üksikemale või suure pere vanematele üle jõu. Vahel möödub lapsepõlv ilma toreda harrastuseta transpordiprobleemide pärast või siis seetõttu, et lapse kodukandis pole selleks võimalusi. Pahatihti toob kõrvalejäetus kaasa eakaaslastega võrreldes kitsama silmaringi ja kesisemad oskused ning kokkuvõttes ka kehvema hakkamasaamise iseseisvas elus.
Sõltuvalt omavalitsusest käib praegu regulaarselt mõnes ringis või trennis 30–60 protsenti lastest. Seda on ilmselgelt liialt vähe. Võimalus huvitegevuses osaleda peab olema laste põhiõigus, mitte luksuskaup. Vajadusest suurendada otsustavalt nende laste arvu, kes huvitegevuses kaasa löövad, on Eesti poliitikas räägitud juba kümmekond aastat. Täna võib öelda, et jää on lõplikult sulanud ja natuke rohkem kui poole aasta pärast, 2017. aasta septembris stardib noorte huvitegevuse toetussüsteem, mille kaudu jagatakse tänavu kuus miljonit eurot ja edaspidi iga-aastaselt üle 14 miljoni euro. Riik võtab erilise tähelepanu alla kolm valdkonda – kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteadused.
Riigikogus sel kolmapäeval esimese lugemise tulev huvihariduse seadus annab piltlikult öeldes taburetile kolmanda jala. Ühelt poolt areneb noor inimene kodus ja teisalt koolis õppides. Kolmandaks „jalaks“ on huviharidus, kus ta saab tegeleda oma loomulike kalduvustega, arendada oma isikupära ja loomingulisust. See, et riik huviharidusele tugevalt õla alla paneb, muudab huviringid eeskätt maalastele kättesaadavamaks, aga mõistagi jagub toetusraha ka linnadesse.
Kultuuriminister Indrek Saare vedamisel valminud eelnõu toetab vajaduspõhist lähenemist, jättes otsustamisvabaduse suuresti omavalitsustele – panustada tuleb sinna, kus lahendus toob parima tulemuse, olgu selleks siis uue trenni või huviringi avamine või siis täiendava koolibussi käikupanemine. Omavalitsustel tuleb siin teha tihedat koostööd nii, et esiplaanil oleksid laste huvid.
Pole kahtlustki, et kavandatav süsteem avab nii mõnelegi täna hinnetega kimpus olevale noorele tee paremaks tulevikuks. Laste väärtustamise ja tunnustamise aluseid tuleb laiemale tõmmata, neile rohkem eneseusku-ja kindlust anda. Kui mõne poisi või tüdruku pea ei võta matemaatikaülesandeid nii hästi, siis laskem tal silma paista näiteks hüpetes ja jooksus.
Mina väärtustan huvihariduse uue mudeli puhul iseäranis seda, et ta tagab meie lastele senisest võrdsemad võimalused, võrdsema stardipaku. Ta aitab tagada, et kõik lapsed kasvaksid üles inimväärsetes tingimustes, saaksid võimalikult hea hariduse koos võimalusega arendada oma andeid. Eesti riik on nii jõukas, kui haritud ja terved on siinsed kodanikud. Riik saab jõudumööda mõjutada laste sündimist, kuid märksa enam saab ta toetada nende üleskasvamist.
Huvihariduse ja noorsootöö seadus astub ühte ritta nende vägagi mõjukate sammudega, mida riik viimastel aastatel on laste ja lastega perede hüvanguks teinud ja on lähiajal tegemas. Tänu lastetoetuste märkimisväärsele tõstmisele on jõudsalt langemas nii suhtelises kui absoluutses vaesuses elavate laste arv. Jaanuaris tegevust alustanud elatisabifond leevendab paljude üksikvanematega perede olukorda. Juba juulist hakkab riik maksma 300 euro suurust lapserikka pere toetust kolme kuni kuue lapsega peredele. Seitset või enamat last kasvatavaid peresid ootab siis täiendav 400-eurone toetus.”
– LISAKAST –
Maakonnavisiitidel olen ma korduvalt kuulnud kurbi lugusid sellest, kuidas andekaid lapsi on kas muusikakoolist, tantsuringist või suusatrennist ära võetud, kuna osalustasu maksmine käib üksikemale või suure pere vanematele üle jõu.
Sõltuvalt omavalitsusest käib praegu regulaarselt mõnes ringis või trennis 30–60 protsenti lastest. Seda on ilmselgelt liialt vähe.
Septembris stardib noorte huvitegevuse toetussüsteem, mille kaudu jagatakse tänavu kuus miljonit eurot ja edaspidi igal aastal üle 14 miljoni euro.
Allikas: Delfi