Sotsiaaldemokraadist riigikogu liikme Eduard Odinetsi sõnul on haridus- ja teadusministeeriumis toimuvad reformid toonud murepilved keelekümbluse tuleviku kohale, sest ilma ühegi sisulise põhjenduseta lammutatakse praegu vastava programmi juhtimist.

„Keelekümblus on üks tõhusamaid keele omandamise viise. Eestis on üle 20 aasta arendatud kakskeelse õppe keelekümbluse programmi, mis on olnud eeskujuks ja aluseks kogu lõimitud keele- ja aineõppele ning millega on liitunud arvukalt lasteaedu ja koole. Seda programmi on tulemuslikult juhtinud pädevad eksperdid, kes alul töötasid integratsiooni sihtasutuses, seejärel sihtasutuses Innove ja hiljem haridus- ja noorteametis. Nüüd tuuakse juhtimine üle ministeeriumisse, mis läheb risti vastu hiljutise reformiga, kus rakendusliku iseloomuga tegevused viidi ministeeriumist välja,“ märkis Odinets.

Odinetsi väitel on ohu märgiks ka see, et erinevalt varasemast pole keelekümblusprogrammil praegu oma strateegiat ja tegevuskava, sest ministeerium pole siiani kinnitanud 2020. aastal valminud dokumente. „Lisaks ei ole ministeeriumi uue struktuuri kohaselt ühegi asekantsleri ametinimetuses keelepoliitikat, mis on seal aastaid olnud,“ sõnas ta.

Hirmude maandamiseks ja selguse saamiseks saatis Odinets haridus- ja teadusminister Liina Kersnale mitu küsimust. „Millist hariduspoliitilist eesmärki kannab keelekümblusprogrammi juhtimise üleviimine haridus- ja noorteametist ministeeriumisse? Kuidas aitab see tagada programmi edasist arendamist ja jätkusuutlikkust? Kui mitu inimest kaotab reformi tulemusel oma töö ja mitme ametniku vastutada jäävad keelekümbluse küsimused,“ pärib Odinets Kersnalt. Ta uurib ministril ka seda, millise asekantsleri ja osakonna vastutada jääb keelekümbluse arendamine.