Järgmise aasta riigieelarve koostamise suurim väljakutse seisneb lihtsas asjaolus, et kriitiliste vajaduste nagu palgatõusud, kasvanud kulud ning riigikaitse investeeringuteks ei jätku kriisiaja vajadustele piisavalt vahendeid. Erakorraline aeg nõuab aga riigi suuremat panust – Eestit ohustab Euroopas käiv sõda ning samal ajal laastab meie perede ja ettevõtete toimetulekut energiakriis. Ka koroonakriisi mõju pole veel lõplikult minevik. Oma rahva ja riigi kestmiseks ning majanduse konkurentsivõime säilitamiseks peame vaatama riigieelarve koostamisele avarama pilguga.

Putini sõda on Eesti riigikaitselisi vajadusi kasvatanud ligi miljardi euro jagu, mis omakorda kärbib võimalusi kauaoodatud ja hädavajalikuks palgatõusuks paljudes elutähtsates valdkondades.

Ei ole õiglane ega pikas plaanis ka jätkusuutlik, kui Eesti julgeoleku Putini sõjas maksavad kinni meie õpetajad, päästjad, tervishoiu ja kultuuritöötajad oma saamata jäänud palgatõusu hinnaga. Meil ei tohi tekkida olukord, kus vastanduvad Eesti riigikaitse ja oluliste avalike teenuste osutajate toimetulek.

Erakorraliste kriisikulude tegemiseks teeme kaks ettepanekut, mis kas ühekaupa või koosmõjul aitaksid valitsusel vajalikud otsused ära teha  ja muuta riigieelarve kriisiaja ootustele vastavaks, et oleks tagatud nii riigi julgeolek kui ka inimeste toimetulek:

• kehtestada ajutine riigikaitsemaks  kehtivusega kuni 5 aastat, mille jooksul teeme Eestile kriitilise tähtsusega riigikaitselised investeeringud. Ajutise riigikaitsemaksu suurus eraisikule oleks 1% tuludelt – nii palgalt kui ka näiteks dividendidelt või üüritulult.  Ajutise riigikaitsemaksu suurus ettevõtetele on  2% kasumist, et raskel ajal kahjumisse sattunud ettevõtted seda maksma ei peaks. Esialgsel hinnangul on täiendav maksutulu riigieelarvesse kokku kuni 200 miljonit eurot aastas, 5 aasta peale kokku miljard, mis on hinnanguline riigikaitseline lisavajadus.
• võtta riigikaitseliste kulude katteks laenu kuni miljard eurot, kasutades Euroopa Liidus kokkulepitud kriisiaegseid eelarvetasakaalu leevendusi ja sellega vabastada vahendid palgatõusudeks.

Meie hinnangul on kõige mõistlikum kahte eeltoodud võimalust kombineerida – kasutada soodsat laenuvõimalust ja finantseerida laenu ajutise riigikaitsemaksuga.

Sellises mahus lisaraha riigieelarvesse võimaldab teha Eesti kaitsmiseks vajalikud investeeringud, sealhulgas arendada välja laiapindse riigikaitse võimekus ning  tagada hinnatõusus ka avaliku teenuse osutajate toimetulek ja väärikus.

Tugev Eesti peab suutma seista samaaegsel julgeoleku ning oma inimeste ja ettevõtete toimetuleku eest.