Kui aastaid tagasi lubas Reformierakond meile maksuvabasid reedeid, siis üliliberaalse ideoloogia juhtimisel jõudsime eelmise aasta lõpuks hoopis palgavabade reedeteni. Tänane olulisim ülesanne on tagada, et inimesed tuleksid toime läinud aastal röögatu hoo sisse saanud hinnatõusudega.
Riigieelarvest rääkides kasutatakse ikka pere rahakoti võrdlust ehk kuidas peaks riik võtma peredelt malli kasvavate kuludega hakkama saamisel.
Selleks on kolm võimalust. Esiteks, hoida kulusid kokku ja neid kärpida. Aga meie avalikud teenused eriti pealinnast kaugemal on juba täna lihvitud purunemiseni õhukeseks. Lõpmatuseni seda teha ei saa. Teine tee on võtta laenu, kuid sel moel ei saa katta püsikulusid. Aga näiteks laenuraha toel energeetikasse ja taristusse tehtavad investeeringud aitaksid pikemas perspektiivis kulusid vähendada. Kolmandaks tuleb leida lisatulu teenimise võimalusi. Riigi puhul on siin kõige kaalukamaks viisiks maksupoliitika muutmine, mille tulemusena ei tohi ühiskonnas kindlasti suureneda vaesus ja ebavõrdsus.
Oleme aastaid elanud Reformierakonna poolt kultiveeritud müüdis, et ainult nemad suudavad hoida riigi rahaasjad korras. Mõne aja tagune uudis, et just Reformierakonnalt pärineb vaieldamatult kulukaim valimislubadus, näitab selle müüdi haprust. Praeguse maksusüsteemi ringitegemise plaan tekitab eelarve tulude poolele ligi poole miljardi euro suuruse puudujäägi.
Kuidas seda rahaliselt korvata? Mille arvelt tuleb kingitus ühiskonna ühele osale? On see vähem riigikaitset, hoolekannet ja arstiabi? Tähendab see uusi suletud maakoole või õpetajate palkate külmutamist. Sellest ei räägi reformierakondlased sõnagi. Lubadustel peab olema kate. Ei saa ühtaegu langetada makse ja võtta riigile üha suuremaid kohustusi. See ei ole vastutustundlik ega tark, ammugi mitte kindlates kätes rahanduspoliitika.
Oravapartei dogmaatiliseks veendumuseks on, et Eesti lihtne maksusüsteem on meie riigi arengu eelduseks. Samal ajal on väga hästi teada, et vaja on senisest märksa rohkem raha selleks, et säilitada meie tervishoiu tänanegi tase ja jätkata maailmatasemel hariduse pakkumisega.
On neid, kellel on tervishoiu vallas tagataskus „lihtne“ lahendus – edaspidi pääsevad arsti juurde ennekõike need, kelle rahakott on paksem, mis toob kaasa selle, et väiksema sissetulekuga inimeste jaoks pikenevad ravijärjekorrad veelgi… Jäik klammerdumine oma maksukäsulaudade külge näitab paindumatust ja võimetust kohaneda muutuvate oludega. See on takistanud ka tõsise maksudebati pidamist, mille tulemusena jõuaksime hoolivama ja õiglasema maksusüsteemi kehtestamiseni.
Nüüd maksudest arvude keeles. Minu kodumaakonnas Hiiumaal oli keskmine palk möödunud aasta lõpu seisuga 1100 eurot. Kui viia Reformierakonna nägemus ellu, siis võidab Hiiumaal keskmist palka saav inimene kuus juurde 9,2 eurot, riigikogu liikmed aga 140 eurot [aluseks maksukalkulaator Reformierakonna kodulehel].
Riigi eesmärk peaks olema mitte ühetaoline, vaid õiglane maksusüsteem, mis hoolib igast inimesest ja igast piirkonnast. Sotsiaaldemokraatide maksuplaan näeb ette alampalga kasvu kolme aastaga 1200 euroni, mis eeldab ka ettevõtete toetamist. Riik sai lubada endale passiivset rolli palgakokkulepete juures ajal, mil palgad kasvasid hindadest kiiremini.
Täna peab riik jõulisemalt sekkuma. Meie pakutud astmelise tulumaksu kava kindlustaks suurele arvule Eesti inimestele parema toimetuleku. Miinimumpalka saava inimese tulu oleks maksuvaba, sealt edasi kehtiks kuni 3000 euroni 20-protsendiline maksumäär ja 3000 eurot ületava osa maksustatud 28 protsendiga. Sellised muudatused aitaksid tuntavalt just neid, kes on hinnarallis enim räsida saanud ning kaotanud silme eest sihi, kuidas edaspidi hakkama saada.
Lõpetuseks tsitaat, mis pärineb esimese Eesti Vabariigi ajast, täpsemalt aastast 1924. Selle autoriks on Madis Treumann, mees, kes töötas viis aastakümmet loomaarstina: “Ainult väga alaväärtuslik inimene võib oma väiklased kaukakasud seada seltskonna kasudest kõrgemale.” Reformierakonna rahanduspoliitika seab ohtu mitte ainult inimeste toimetuleku, vaid halvemal juhul ka meie julgeoleku, sest pole teada, millist pakku nende kärpekirves järgmisena tabab.