Hiljutised pingelised läbirääkimised riigieelarve üle tõid iseäranis kibedalt esile kui habras on paremerakondade ehitatud illusioon madalate maksudega riigist, kus samal ajal on tagatud põhjamaised teenused, kirjutab Riigikogu liige ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär .
2024. aasta eelarve kokku panijad pidid vaatama tõtt veel mitme täiendava tõsiasjaga. Kriisiaastatel suurenes veelgi ühiskonna ootus riigi sekkumise ja toe järele ning paisusid eelarve kuluread. Lisaks löövad kõrgustesse kerkinud laenude intressimäärad pered kõrval täna valusalt ka riiki ja omavalitsusi.
Iseenesest on laenude abil investeeringute tegemine ja majanduse turgutamine õige suund, kuid laenu on põhjust võtta siis, kui on jaksu seda hiljem teenindada. See kehtib nii kodumajapidamiste kui riigieelarve puhul. Eesti riigi laenuintresside kogukulu on lähiaastatel jõudmas ühe protsendini SKPst, mis aastas tähendab pea 500 miljoni euro ulatuses tagasimakseid.
Me oleme juba mõnda aega elanud üle jõu ning kogutud maksurahast ei piisa, et pakkuda senisel tasemel hüvesid ja avalikke teenuseid.
Võrdluseks – Tartu linna tänavuse eelarve suuruseks on 274 miljonit eurot. Võlakoormuse pidurdamine ja seejärel vähendamine on nendes oludes ainuvõimalik valik. Valitsuserakondade elu ei ole teinud kuidagi kergemaks vinduv majandus koos teadmisega, et majanduse kiiret taastumist pole niipea oodata.
Avalikkuses on kajanud vastu hämming selle üle, et ootamatult on riigi rahaline olukord osutunud nii hulluks. See on ka mõistetav, sest vaid loetud kuud tagasi kaikusid kõikjal kulukad valimislubadused. Maksudest eelistati vaikida, kuna need on ebapopulaarsed. Nüüd näitavad meie poliitilised konkurendid üksteisele näpuga, et kes ikka on rohkem süüdi.
Sotsiaaldemokraatide südametunnistus on siin puhas – nii valimiste eel kui järel rääkisime, et ilma riigi tulusid kasvatamata ei ole võimalik samamoodi jätkata. Ühtlasi pakkusime välja oma maksuettepanekud.
Tänaseks oleme jõudnud teelahkmele, kus ühiskonnas on laiemalt saadud aru, et õhukese riigi aeg on pöördumatult läbi. Tõde on alasti – me oleme juba mõnda aega elanud üle jõu ning kogutud maksurahast ei piisa, et pakkuda senisel tasemel hüvesid ja avalikke teenuseid. On ka tabude murdmise aeg. Reformierakonna juhtpoliitikud tunnistavad, et selleks, et riigieelarve korda teha, tuleb lähiaastatel minna uute maksutõusude teed. Kes oleks seda aasta tagasi uskunud?
Maksutõusud ei ole eesmärk omaette. Riik kogub makse, et maksta välja pensionid ja lastetoetused, et maksta palka arstidele, õdedele, õpetajatele, päästjatele, politseinikele. Maksuraha investeeritakse julgeoleku tagamisse, kõrgharidusse, teadusesse ja innovatsiooni, teedesse ja raudteedesse.
Opositsioonipoliitikud ei kanna valitsemisvastutust. Neil on lihtne kärarikkalt seletada, kuidas majanduslanguse ajal ei tohi makse tõsta, et küll uus majanduskasv riigi tulusid suurendab. Ükski analüütik ei kinnita, et uute maksude ärajätmine vallandaks kohe pöörase majanduskasvu. Kõnekaks faktiks on seegi, et aastatel 2019-2027 vähenevad riigieelarve tulud kokku enam kui kolm protsenti ja kulud kasvavad enam kui kolm protsenti. See näitab, et tegu on sügavalt struktuurse probleemiga, kus majanduse «käivitamisest» üksi ei piisa.
Opositsiooni soovituse elluviimine tähendaks, et riik peab ennast pikaks ajaks kokku tõmbama – paljud asjad jäävad tegemata ning osa inimesi kannatab. Keskerakonna, Isamaa ja EKRE poliitikutel oleks ausam näidata avalikult ära need kohad, kus tuleb koomale võtta. On selleks kaitsekulud, üleminek eestikeelsele haridusele või loobumine solidaarsest ravikindlustusest?
Riigi rahandusliku seisu päästmine on valitsuserakondade jaoks kriitilise tähtsusega. Vastasel juhul ei ole Eesti riiki võimalik edasi pidada, vähemalt mitte tänasel kujul – pidevalt ei saa ju üle jõu elada.
Riigi eelarvestrateegiasse on kavandatud 400 miljoni euro suurune maksutõusu vajadus, mida valitsus soovib sisustama hakata avaliku arutelu kaudu. Lõpuks ometi, tõsi, tavatul moel, seisab meil ees tõsine maksupoliitiline debatt.
Sotsiaaldemokraadid peavad õigeks, et senisest enam panustaksid need, kellel on rohkem võimalusi – nii eraisikud kui ettevõtted. Meie eesmärgiks on õiglane maksusüsteem, mis võimaldab heaoluriiki edasi ehitada ja hoolib igast inimesest. Loodetavasti jõuavad paremerakonnad äratundmiseni, et sotsiaaldemokraatlik lähenemine aitab eelarve rahamurede vastu ja toetab kogu ühiskonna arengut. On see siis progressiivse tulumaks või ettevõtete täiendav maksustamine.