Eesti üks nooremaid omavalitsusjuhte, Hiiumaa vallavanem Reili Rand (26) selgitab Sotsiaaldemokraadile antud intervjuus, mis on toonud edu, ja räägib ühise Hiiumaa valla loomise muredest ja rõõmudest.

Sinu puhul saab rääkida tõelisest tähelennust – esmalt korralik häältesaak viimastel Riigikogu valimistel, siis tõusid 2015. aasta sügisel Hiiu valla vallavanemaks ja läinud sügisel tagas valijate usaldus sulle Hiiumaa valla vallavanema ameti. Millega oled hiidlaste südamed võitnud?

Usun, et eelkõige on selle toetuse taga hea meeskond, mis on andnud Hiiumaa sotsidele uue hoo. Kuigi Hiiumaal pole sotse just arvukalt, on mul hea meel, et meiega on liitunud mitmeid sõpru. Sotsid ja sõbrad on suurepärane koostöövorm, mis toob edu ja mida on Võrus tõestanud Anti Allas. Sotside ja sõprade meeskond tugineb ühistele väärtustele: avatusele, aususele ja hoolivusele. Pean oluliseks julgust teha ka keerulisi, kuid läbimõeldud otsuseid, mille eelduseks on tihe suhtlus eri osapooltega.

Juhid mitmendat kuud suurt Hiiumaa valda. Kuidas on Hiiumaa “ühendamine” läinud? Kas saab juba välja tuua ühise valla eeliseid? Kuidas erinevad kogukonnad praegu koos tegutsevad?

Hiiumaa valla teke oli mitme vaatusega – kaks suuremat valda ühinesid vabatahtlikult ning kaks valda sundliideti. Sestap sai uue valla heaks teha vähem eeltööd kui täieliku vabatahtliku ühinemise puhul. Eestis ainulaadse omavalitsusmudeli käivitamine oli kahtlemata väljakutse – ühtpidi tekkis kogu saart hõlmav vald, kuid oluline roll on ka tugevatel osavaldadel, mis korraldavad igapäevaseid asju. Osavallavalitsustesse võib pöörduda näiteks prügiveo, teehoolduse, maa ja ehitusega seotud küsimustes, samuti sotsiaaltoetuste ja -teenuste asjus. Hiiumaa vallavalitsuse koordineerida on haridus, rahva tervis ja lastekaitsetöö, aga ka maakonna arendustegevus, samuti suuremad investeeringud. Me tegeleme ka maakondliku ühistranspordi, perekonnatoimingute ja siseturvalisusega.

Hiiumaa piirkonnad ei konkureeri enam omavahel, mis lubab saart tasakaalustatult arendada ja raha otstarbekamalt kasutada. Inimeste üks suuremaid hirme oli, et ühinemise järel kaob kõik kohtadelt ära. Osavaldade mudel tagab, et ükski piirkond ei jää tähelepanuta. Eesmärgiks on võimalikult kiire, kvaliteetne ja lihtne asjaajamine. Oleme korraldanud uue valla töö nii, et igal hiidlasel oleks võimalik vajalikud toimingud teha ükskõik millises osavallas.

Ühinemise eelisena näen ka seda, et enam pole võimalik saare käekäigu pärast vastutust kellelegi teisele lükata. On üks volikogu ja üks vallavalitsus, kes peavad pingutama selle nimel, et Hiiumaa elu edasi viia. Üheks vallaks kasvamine vajab aga aega ja tööd. Varasem õppetund ütleb, et kokkukuuluvus- ning ühtsustunne ei teki iseenesest.

Haldusreform on kahtlemata keeruline protsess, mis on üle Eesti pingeid tekitanud ja mille suhtes on ka mitmed sotsiaaldemokraadid kriitilised olnud. Mis on Hiiumaal kõige raskem olnud?

Usun, et lõpuks läheb reformiga kõikjal hästi. Seda viivad ellu kohalikud inimesed, kes teavad kohalike inimeste ootusi. Õnnestumine sõltubki kohalike otsustajate tarkusest need ära tunda ja sobivad lahendused välja töötada. Igal omavalitsusel on võimalik oma tugevusi esile tuua ning nõrkused tugevuseks pöörata. Kui tagasi vaadata, siis tulnuks maavalitsuste tegevuse lõpetamine pool aastat kuni aasta edasi lükata. Praegu on mureks see, et riigiasutused ei saa täpselt aru, kellele millised ülesanded reformi järel läksid. Tööd on topelt ning ametnikud on üle koormatud.

Millised on nii sinu kui ka Hiiumaa vallavalitsuse suurimad eesmärgid ja projektid, mida lähiaastatel teoks teha?

Esimeseks suurimaks väljakutseks on uue ülesaarelise omavalitsuse täielik käivitamine. Eesseisvad neli aastat toovad suuremaid ja väiksemaid investeeringuid. Esmalt tuleb Hiiumaa valla viies osavallas viia lõpuni pooleliolevad projektid. Ülesaareliselt on prioriteediks teede mustkatte alla viimine ning kiire internetiühenduse projekt, et luua võimalused kaug- ja IT-põhiste töökohtade tekkeks. Suurema objektina toon välja Kärdla keskväljaku uuendamise, et Kärdlasse tekiks maakonnakeskusele vääriline linnasüda. Juba sel aastal algab Käinasse elamuskeskuse Tuuletorn rajamine, millest saab külastajatele aastaringselt avatud peresõbralik ning Hiiumaad tutvustav turismiatraktsioon.

Kümmekond aastat on Hiiumaal vaevatud pead kesiste sportimisvõimaluste pärast, mis eriti napid on sisetingimustes. Teeme ettevalmistusi selleks, et Hiiumaale kerkiks multifunktsionaalne spordihall. Järjepidevalt arendame ka sotsiaalvaldkonda. Sügisel avasime Kõpus pansionaaditeenuse ja ees seisab kaasaegse sotsiaalkeskuse ehitamine Kärdlasse.

Paljud Eesti paigad, ka Hiiumaa on kimpus rahvaarvu kahanemisega, kui suvehiidlased välja arvata. Mida teha, et mandrile läinud hiidlased kodusaarele tagasi tuleksid ja et saarel oleks rohkem noori peresid?

Mandril elavate hiidlaste käest oleme saanud tagasisidet, et tagasipöördumise olulisteks eeldusteks on töökoht, kodu ja laste kasvatamiseks sobiv keskkond. Töökohti saavad luua ettevõtjad, meil on välja kujunenud traditsioonilised kohtumised ettevõtjatega, kus arutame läbi, kuidas omavalitsus saab kohapeal ettevõtlust toetada. Et inimestel oleks sobiva kodu leidmine lihtsam, koondame kokku info Hiiumaa vabadest elamispindadest ja kruntidest ning kavatseme rajada riigi toel üürikortereid sinna, kus vajadus suurim. Iga päev tuleb teha väikesi samme selles suunas, et Hiiumaa muutuks aina paremaks elukohaks. Ootame Hiiumaale nii siit mujale läinud hiidlasi kui ka teisi toredaid inimesi, kes soovivad oma kodu Hiiumaale rajada.

Sotsiaaldemokraadid on saanud suuresti teenimatult külge keeldude ja käskude erakonna tiitli, mille põhitegevus olevat võitlus alkoholiga. Kuidas Hiiumaal selle kuvandiga lood on?

Oleme erakonnana teinud mitmeid vajalikke otsuseid, mis on kahetsusväärselt jäänud alkoholiteema varju ja tihti tuleb inimestele selgitada teemasid, mis ei ole kohaliku tasandi otsustada. Hiiumaal on erakondlik poliitika olnud kogu aeg pigem tagaplaanil. Loevad ikka inimesed ja nende teod. Valimiste juurde tagasi tulles – meil oli viis korda varasemast enam kandidaate, meie meeskonda ja meie häid ideid toetas võrreldes varasemaga kuus korda enam valijaid.

Kevad ja suvi pole enam kaugel. Mida soovitad neile inimestele, kellel on plaanis tänavu sinu kodusaart külastada?

Igal aastaajal on oma pale, seega tasub saart külastada aastaringselt. Kalastussõpru ootame juba veebruaris külla Jääkala festivalile, hiliskevadel tuulekalafestivalile ning augusti keskpaigas lestafestivalile. Muusikasõbrale on tähtsündmusteks Sõru jazz, Hiiumaa kammermuusikapäevad ning Hiiu Folk. Toidugurmaanidele pakub suvine Hiiumaa põnevaid avastusi ja elamusi. Tervisesportlased kutsuksin aga juuni alguses toimuvale Hiiumaa maratonile.