Täna riigikogus peetud arutelul Eesti riigi rahaasjade üle rõhutas sotsiaaldemokraat Reili Rand vajadust võidelda nii palgavaesuse kui ühiskonnas süveneva ebavõrdusega.
Rand tõi välja, et rahandusminister Annely Akkermann väljendas oma ettekandes muret riigi rahanduse tervise pärast. „Olen nõus, et jätkusuutlik rahandus- ja eelarvepoliitika on meie, poliitikute vastutus. Aga lahenduste ja täiendavate tuluallikate leidmisel jäi minister poolele teele või õigemini Reformierakonna kivinenud seisukohtade juurde,“ sõnas Rand.
Kuigi tänane valitsus on inimestele appi tulnud, seisame me endiselt silmitsi erinevate kriisidega, mis on viinud või viimas paljusid tööinimesi palgavaesusesse, lisas ta.
“Kui ühtpidi pole meil piisavalt vahendeid ei tervishoius ega haridusvaldkonnas, aga samal aja ei taha tänane peaministrierakond põhimõttelisi muudatusi, siis tuleks ka avalikult välja öelda, mis on need avalikud teenused, millest Reformierakond on valmis loobuma. On see siis tervishoiu rahastamine nt saartel, kus kulud on exceli järgi ehk liiga suured või toob kokkuhoiu hoopis maakoolide veelgi hoogsam sulgemine?” rääkis Rand.
Väärikas palk on tema sõnul parim toimetuleku tagaja. „Euroopa keskmiste hindadega riigis peaks olema Euroopa tasemel kokku lepitud alampalk, milleks on vähemalt 50 protsenti keskmisest palgast. See tähendab, et näiteks 2024. aastal peaks praeguse 725 euro asemel miinimumpalk küündima juba 900 euroni, jõudes nelja aasta pärast järk-järgult 1200 euroni olles sealjuures tulumaksuvaba,“ lausus Rand.
Samuti soovivad sotsiaaldemokraadid langetada keskmist ja madalat palka teenivate töötajatel maksukoormust, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. Keskmisest oluliselt kõrgema palgaosa pealt kehtiks aga kõrgem tulumaks, mis võimaldab jõukamatel inimestel oma riiki rohkem panustada. Maksusüsteemi muudaks õiglasemaks see, kui 3000 euro suuruselt ja sellest suuremalt palgalt tuleb maksta 25 protsenti tulumaksu, selgitas Rand.