Sügis on alles algamas, talv tulekul. Täna on aialappidel ja metsaservadel piisavalt köögivilju ja metsaande, et iga vähegi ettevõtlik pere suudaks lähiajal söögilauale saada ilma poes igat ostu hoolikalt kaalumata. Kuid 75 protsenti Eesti elanikest tunneb ebakindlust läheneva talve ees, seda nii elektrihinna kui muu elukalliduse tõusu tõttu.
Tänases valitsuskoalitsioonis on sotsiaaldemokraatide juhtimisel tehtud mitmeid olulisi otsuseid perede toimetuleku toetamiseks, näiteks tõstes esimese ja teise lapse toetust kolmandiku võrra 80 euroni. Kuid hirmutavad teated koolilõuna hinnatõusust võivad selle toetuse mõju lähitulevikus nullida.
Ebatervislik toitumine on levinud väiksema sissetulekuga peredes
Eestis saame uhked olla, et õpilased saavad koolis vähemalt ühe sooja söögikorra päevas. Paljudes teistes Euroopa riikides ei ole see tavapärane. Toitumisharjumused kujunevad välja juba lapseeas, seega on läbimõeldud toitumiskava ja tervislik toit ülimalt olulised tõsisemate terviseprobleemide vältimiseks tulevikus. Kui tahame Haigekassa Tervisekassaks muuta, peame probleemide ennetamisega alustama väga varakult.
Ebatervislik toitumine on üks suurimaid murekohti eeskätt just väiksema sissetulekuga perede seas. Paraku jääb tänase kiire elutempo ja ebavõrdselt jaotunud jõukuse tõttu nii mõnegi lapse jaoks koolitoit päeva ainsaks soojaks ja tõenäoliselt ka tervislikuks söögikorraks. Alates 2018. aastast on riigipoolne koolilõuna toetus püsinud ühe euro tasemel. Kas te kujutate ette, et mõnes muus toitlustusasutuses kehtiksid täna samad hinnad, kui neli aastat tagasi?
Tallinna kesklinna restoranides kerkivad hinnad pea igal nädalal, kuidas siis suudavad koolitoidu eest vastutavad ametkonnad ja asutused tagada täna sama toiteväärtuse toonaste hindadega? Seni on räägitud võimalusest tagada koolitoidu kvaliteet kohaliku omavalitsuse või lapsevanema osaluse suurenemise kaudu. Esimese võimaluse kahjuks räägib tõsiasi, et kohalike omavalitsuste tulubaas on püsinud aastaid muutumatuna, samas kui riigipoolsete kärbete tõttu on nende kulubaasi suurendatud.
Teine võimalus on paluda lapsevanematel tasuda puuduolev summa, mis lööks kõige valusamalt just neid, keda selle ainsa sooja söögikorra kadumine enim mõjutaks. Tõstes lapsetoetust 20 euro võrra ning paludes lapsevanematelt toetust koolilõunateks 20 euro võrra, muudame selle liigutuse sisuliselt mõttetuks. Lapsetoetuse tõusu mõte on ju milleski muus – kuigi summa ei ole just märkimisväärne, aitab see paljudel peredel kasvõi pisutki leevendust leida oma igapäevamuredele. Kurb oleks, kui see võetaks teise liigutusega kohe ära.
Kohaliku ja maheda tooraine eelistust pärsib kallis hind
Toidueelarve kasinuse üheks suureks murekohaks on ka see, et sellega kärbime võimalusi toetada kohalikke tootjaid ja seeläbi kohalikku põllumajandust ja toidutootmist. Sageli on kohaliku või maheda tooraine mitte-eelistamise põhjuseks krõbe hind, vähemalt võrreldes importtoiduga.
Toitlustajaid senisest suurema surve alla pannes väheneks kohaliku tooraine osakaal koolilaste toidulaual veelgi. Mõistagi on siin piirkondlikke erinevusi, kuid oluline on luua süsteem, et kohalikud tootjad saaksid oma toodangut pakkuda väikeste maakoolide kõrval ka suuremate linnade koolidele, sest see toetab kohaliku tooraine pakkumist ja kestlikkust. Haridusasutuste ja teiste avaliku sektori toitlustajate kaudu on kõige lihtsam, mõjusam ja otstarbekam toetada meie põllumajandussektori püsimist ja arengut.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond esitas juba märtsis riigikogule eelnõu tõstmaks koolitoidu toetust, et see ei kaotaks hinnatõusu tõttu kvaliteeti, oleks tervislik, maitsev ja võimalikult kohalikku päritolu. Koolitoidu tervislikkusele ja kestlikkusele tähelepanu pöörates panustame laste ja noorte tervisesse ning üldisesse heaolusse. Loodetavasti aitab see vältida suuremaid kahjusid tulevikus.
Koolitoidu riikliku toe suurenemiseta sõltub lapse kõhutäis tema kodukoha omavalitsuse võimalustest ja poliitilisest tahtest. Teame juba täna, et Eestis on väga erineval kiirusel arenevad ja majandavad omavalitsused. Me peame tagama kõigile lastele sooja kõhutäie vähemalt kord päevas sõltumata omavalitsuse või lapsevanemate võimalustest. Seepärast ootame käimasolevatel riigieelarve läbirääkimistelt koolilõunate riigipoolse toetuse kasvu, et lapsed saaksid süüa tervislikku ja kvaliteetset toitu vähemalt korra päevas.