Ajal, kui hinnad tõusevad ja suur osa Eesti inimestest tunneb muret igakuiste kohustuste pärast, tekitavad küsimusi uudised sellest, kuidas pankade kasumid on enam kui kahekordistunud. Kas riigi roll majanduses ei peaks olema suurem kui vaid pealtvaatamine?
Kui soovime Põhjamaist heaolu, siis vajab riik ka laiemat maksubaasi, et peatada kiratsemine tervishoius ja hariduses, teha kodud kättesaadavaks.
Kolme suurema Eestis tegutseva panga poolaasta kasum on tänavu ligi 400 miljonit eurot, samal ajal kui eelmise aasta koondkasum oli 164,4 miljonit eurot. Järgmisteks aastateks prognoositakse mitme miljardini küündivaid kasuminumbreid. Sellised kasumid ei viita efektiivsemale majandustegevusele ning pole äritegevuse loomulik tulem. See on kingitus meie kõigi, eelkõige koduomanike rahakotist.
Euroopa Keskpanga tõstetud interssimäärad toovad rekordilisi erakorralisi kasumeid ka mujal Euroopas. Mitmed riigid on pidanud vajalikuks riigi ajutist sekkumist hiigelkasumite ühiskonnale tagasi jagamiseks. Kui Läti, Itaalia, Hispaania ja Tšehhi kaaluvad pankade suurkasumite erimaksustamist, siis Leedus kehtib ajutine solidaarsusmaks juba kevadest.
Leedus maksustatakse 60 protsendiga (!) seda osa panga intressidest, mis ületab vähemalt 50 protsendi võrra nelja viimase aasta keskmistest summadest. Hästi lihtsustatult: kui enne oli X pangal intressidest kasum 100 miljonit ja nüüd on 300 miljonit, siis riik maksustab 150 miljonit ja teenib sealt 90 miljonit. Sellise solidaarsusmaksuga loodavad nad riigieelarvesse teenida 400 miljonit eurot.
Leedu mudelit kasutades saaks Eestis pankade miljardiliste kasumite juures tuua riigikassasse paarsada miljonit lisaeurot, on ka rahandusministeerium juba kinnitanud. See on samas suurusjärgus uuel aastal jõustuva käibemaksutõusuga, mis toob hinnatõusu igapäevastele toodetele ja teenustele.
Koduomanikud tunnetavad intressitõuse kõige valusamalt. Alles eelmisel aastal said paljud valusa löögi ka energiahindade tõusust. Samal ajal teatas Eesti Energia samuti hiigelkasumitest. Ka see on koduomanikelt võetud raha, mis pole seotud teenuse kvaliteediga.
Hiigelkasumid on valdavalt kokku kogutud Eesti koduomanike taskust. Seetõttu oleks õiglane suunata see raha just nimelt kodude kättesaadavaks tegemiseks.
Hiigelkasumite erandlik maksustamine ei too riigieelarvesse püsitulusid, vaid võimaldab teha lähiaastatel investeeringuid. Näiteks eluasemete korrastamiseks ja ehitamiseks: kodude soojustamiseks, energiasäästu suurendamiseks ja maapiirkondadesse üürielamute ehitamiseks, et saaks lahenduse lõpmatuna näiv eluasemete puudus.