Rongiühendus Tallinna ja Haapsalu vahel ning selle jätkumine Rohukülani tugevdaks kohalikku majandust, looks uusi arenguvõimalusi Lääne-Eestile ja toetaks tasakaalustatud regionaalpoliitikat, kirjutab riigikogu liige Reili Rand (SDE).
Haapsalu raudtee taastamine on olnud aastaid Läänemaa ja Hiiumaa inimeste jaoks oluline eesmärk, mille täitumine on kord lähemale jõudnud, kord taas kaugemale triivinud. Selge positiivne areng toimus 2019. aastal, kui avati rongiliiklus Riisipere–Turba lõigul.
Ajalooliselt on Haapsalu-suunalise rongiliikluse taastamist toetanud erakondadeülene üksmeel. 2014. aastal moodustatud riigikogu Haapsalu raudtee toetusrühma on kõigis koosseisudes kuulunud esindajaid kõigist erakondadest. Juba toona mõisteti, et rongiühendus Tallinna ja Haapsalu vahel ning selle jätkumine Rohukülani tugevdaks kohalikku majandust, looks uusi arenguvõimalusi Lääne-Eestile ja toetaks tasakaalustatud regionaalpoliitikat.
Regionaalminister Piret Hartmani otsus eraldada 15 miljonit eurot raudtee arendamiseks Rohuküla suunal oli tugev signaal, et riik on valmis investeerima ka pealinnast kaugemale. See oli hästi ettevalmistatud ja sisuline otsus, mis tugines pikaajalisele arenguplaanile. Kahjuks otsustas Reformierakond sellele rahastusele pidurit tõmmata – nagu varemgi nii selle konkreetse raudtee kui ka teiste regionaalsete investeeringute puhul. See näitab kurvastavat mustrit, kus Eesti piirkondade elulised vajadused on peaministripartei jaoks järjekindlalt teisejärgulised.
Otsus loobuda rahastamisest tuli hoolimata asjaolust, et projekt on kirjas Eesti ühistranspordi suures reformiplaanis. Seal nähakse ette viiesuunaline raudteevõrk, milles Haapsalu ja Rohuküla suund on loogiline ja lahutamatu osa. Tegemist ei ole pelgalt visiooniga – projekt on välja töötatud, kooskõlastatud, ehitusload on olemas ning raadetööd tehtud. Paraku on see poliitmängude tõttu taas seisma jäänud.
Majanduslikust vaatenurgast ei ole Eestis võimalik isetasuvat rongiliiklust tagada, kuid Haapsalu linna ja kahe maakonna elujõulisuse ning tulevikuväljavaadete seisukohalt on investeeringud taristusse möödapääsmatud. Hea ühendus toob kaasa ka kasutajad – seda tõestab fakt, et Elroni kõige populaarsem liin on praegu Tallinna–Riisipere–Turba, ning Riisipere–Turba lõik on näidanud ka keskmisest kõrgemat omatulude osakaalu. See kinnitab, et nõudlus rongiühenduse järele on olemas.
Taastatud raudtee pakuks Läänemaa ja Hiiumaa elanikele paremaid võimalusi tööle ja ettevõtlusele ligipääsuks. Iga päev sõidab Haapsalust Tallinna tööle ligi 300 inimest – tänane liiklusvoog on juba justkui autorong. Rööbastransport on kiirem, mugavam ja keskkonnasõbralikum kui autoliiklus, aidates vältida ummikuid ja vähendada sõltuvust isiklikust sõidukist. Pendelrändajad saaksid rongis puhata või tööd teha. Lisaks elavdaks rongiühendus ka turismi ja kohalikku ettevõtlust, tuues rohkem külastajaid nii Lääne- kui ka Hiiumaale.
Aasta-aastalt purunevad parvlaevade üleveorekordid. 2023. aastal teenindas Rohuküla–Heltermaa liin 680 490 reisijat (võrreldes eelneva aastaga kasvas kaks protsenti) ja 321 674 sõidukit (võrreldes eelneva aastaga kasvas neli protsenti). Need arvud näitavad, et raudteel oleks täiendavalt kasutajaid ka Hiiumaa suunal. Praami ja rongi ühendamine ühtseks ja mugavaks reisijateekonnaks looks täiesti uue kvaliteedi. Selleks on vaja laiapõhjalist koostööd erinevate osapoolte – Eesti Raudtee, Elroni, Tallinna Sadama, TS Laevade, Saarte Liinide ning kohalike omavalitsuste vahel. Oluline on leida lahendused, mis muudavad ülemineku praamilt rongile võimalikult sujuvaks ja tõhusaks.
Rohuküla raudteeprojekt vajab edasist rahastamist. Selle järjekordne edasilükkamine ei lahenda probleeme – taristu ehitamine ei muutu aja jooksul odavamaks ning juba tehtud investeeringuid ei tohi raisku lasta. On sügavalt kahetsusväärne, et peaministrierakonna kivinenud hoiakud takistavad arengut väljaspool Tallinna ning ei taheta näha laiemat ja pikema perspektiiviga lahendust Läänemaa, Vormsi ja Hiiumaa transpordiprobleemidele.
REILI RAND ⟩ Eesti piirkondade elulised vajadused on peaministriparteile teisejärgulised