Riigikogu kiitis täna 75 poolthäälega heaks seaduse, millega Eesti ühineb  ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooni lisaprotokolliga. 

„Riigikogu otsus tähistab väikest läbimurret naiste õiguste kaitsmisel. Edaspidi saavad naised ja nende esindusorganisatsioonid pöörduda ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee poole ja esitada kaebusi oma õiguste rikkumise kohta. See tagab, et naised ei jää Eestis abita juhul, kui riigisisene õiguskaitse ei ole piisav,” selgitas sotsiaaldemokraat Reili Rand. Lisaprotokolliga ühinemine sunnib tema sõnul Eesti riiki täiendavalt pingutama soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kaotamise nimel.

„Kui keegi peaks küsima, miks me seda tegime, siis vastus on lihtne – Eestis on naiste õiguste kaitsmisel veel pikk tee minna. Eesti naine ei tohi jääda üksi, kui kõik muud õiguskaitse võimalused on ammendunud,“ lausus Rand. „Ja kui öeldakse, et „meil on tähtsamaid probleeme,“ siis küsin vastu, et kas pärisprobleemideks ei ole see, et 41 protsenti naistest on kogenud oma elu jooksul lähisuhtevägivalda või et meil on ikka veel suur sooline palgalõhe.“

Kõnealune lisaprotokoll jõustus juba 2000. aasta detsembris, Eesti oli 116. lisaprotokolliga ühinenud riik.