Riigikogu saatis täna lõpphääletusele eelnõu, millega Eesti ühineb  ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooni lisaprotokolliga.

„See samm tähistab väikest läbimurret naiste õiguste kaitsmisel – ratifitseerimine avardab naiste võimalusi seista oma õiguste eest. Edaspidi saavad naised ja nende esindusorganisatsioonid pöörduda ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise komitee poole ja esitada kaebusi oma õiguste rikkumise kohta. Täna võivad naised jääda Eestis abita juhul, kui riigisisene õiguskaitse ei ole piisav. Lisaprotokolliga ühinemine sunnib ka riiki täiendavalt pingutama soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kaotamise nimel,“ ütles sotsiaaldemokraat Reili Rand.

Kõnealune lisaprotokoll jõustus 2000. aasta detsembris ja tänaseks on sellega ühinenud 115 riiki. „Eesti koos Lätiga on Euroopa Liidu kaks ainukest riiki, kes pole seda siiamaani teinud.  Riigikogul moraalne kohustus Eesti naiste ees on see aastakümneid kestnud võlg kustutada,“ rääkis Rand.

Oma riigikogu ees peetud kõnes tõi Rand välja, et viimati käis Eesti delegatsioon läinud  kevadel Genfis kaitsmas Eesti soolise võrdõiguslikkuse raportit. „See ei ole pelgalt formaalsus – dialoog ÜRO liikmesriigiga kestab terve tööpäeva ning lõpeb konkreetsete järeldustega. Eesti sai ligi 60 soovitust, mis tuleb ellu viia kaheksa aasta jooksul, neist kõige kriitilisematele tuleb reageerida juba kahe aasta jooksul,“ märkis Rand.

Ta nimetas Eesti Achilleuse kannaks soolist palgalõhet, mis küll on viimastel aastatel vähenenud. Murettekitavalt kõrge on meil lähisuhtevägivalla juhtumite arv ja puudusena saab välja tuua ka naiste vähesuse valitud esindusorganites, lisas Rand.