Röögatud hinnatõusud on saanud justkui tavapäraseks. Inimeste rahakotile teevad praegu enim liiga aina ülespoole rühkivad toiduainete hinnad. Kaupmeeste kasumite luubi alla võtmine aitab hinnatõusu ohjeldada.
Konjunktuuriinstituut andis äsja teada, et tänavu juunis oli toidukorv 2022. aasta juuniga võrreldes üle 22% kallim. Üks kiire hinnatõusu põhjuseid peitub ebaloomulikult kiires kasumite kasvus. Selle fakti paikapidavust kinnitas hiljutine Eesti Panga uuring.
Pole saladus, et Eestis on hinnatõus olnud palgatõusust oluliselt tempokam: kui Eesti Panga arvutuste järgi kasvas eelmisel aastal tarbijahinnaindeks 19,4%, siis keskmine nominaalpalk kasvas mullu ainult 11,6%. Teisisõnu on inimeste ostujõud aastaga kahanenud. Kuigi selleks aastaks prognoositakse hinnatõusust veidi kiiremat palgakasvu, on liiga palju töötajaid ja nende peresid hädas viimaste aastate ülikõrge inflatsiooniga – inimeste elatustase jääb alla kriisieelsele tasemele.
On ilmselge, et enamik kaubagruppe enam odavamaks ei lähe. Realistlik lahendus on vaid hinnatõusu aeglustumine. Keegi ei hakka ju tarbijatele korvama nende heaolu arvelt kaupmeeste kasumitesse voolanud sadu miljoneid eurosid. Kaubanduskettide virelemise jutu naeruväärsust ilmestab asjaolu, et Eestis on inimese kohta tohutult kaubanduspinda ja poode ehitatakse üha juurde.
Sotsiaaldemokraadid on valitsuses seisnud järjepidevalt selle eest, et parandada kiire hinnatõusu ajal eeskätt väiksema sissetulekuga inimeste elujärge. Esimesed tulemused on käes. Uue aasta jaanuarist hakkab miinimumpalk jõulisemalt kerkima, et jõuda 2027. aasta jaanuariks 50%-ni keskmisest palgast ehk vähemalt 1100 euroni kuus.
Alampalga tõus aitab suurendada ka teisi palkasid ja pensione ning vähendada soolist ja regionaalset ebavõrdsust. Just alampalga tõstmise aruteludes toodi põhilise vastuväitena esile, et see samm annab inflatsioonile hoogu juurde. Samal ajal on viimastel aastatel kaubandussektoris kasvanud hinnad tööjõukuludest oluliselt enam. Siin pole vist patt kahtlustada suurfirmade kasumilembust.
Kui seni oleme tegelenud hinnatõusu tagajärgede leevendamisega, siis nüüd tuleb pöörata senisest rohkem tähelepanu inflatsiooni tekkepõhjustele. Kasumite kasvule on võimalik ja ka vajalik panna piirid ette. Tegelikult on riigil olemas igati seaduslikud hoovad hoida kasumite kasvu vaos.
Kui rääkida teiste Euroopa Liidu riikide kogemusest, siis Prantsusmaal on rahandusministeerium saavutanud 75 toidutootjaga hindade langetamise kokkuleppe. Loogika on lihtne: kui hinnad on juba hulgiturul alanenud, siis peaks hinnalangus jõudma ka tarbijateni. Prantsuse kogemus kinnitab, et soovi korral on valitsusel tarbijate huvides võimalik turu toimimisse sekkuda, püsides Euroopa Liidu seadustega igati kooskõlas.
Kui Prantsusmaal valitsevate Emmanuel Macroni liberaalide näide tundub Eesti kontekstis liiga radikaalne, saab pilgu suunata lõunanaabrite poole. Lätis tegeletakse samuti toiduainete hindadega. Läti konkurentsiamet on hakanud tegema toiduhindade üle järelevalvet ja ühtlasi koostab hinnatõusu tagamaid lahkavat uuringut, mille tulemused peaksid selguma aasta lõpuks.
Konkurentsiametite poole vaadates selgub, et eri riikides saavad need ametid hinnatõusu ohjeldamiseks üllatavalt palju ära teha. Nimelt vastutavad konkurentsiametid vaba konkurentsituru toimimise eest. Ning kui mõned ettevõtted sõlmivad konkurentsi õõnestavaid ja tarbijale kehvemat diili pakkuvaid kartellikokkuleppeid, siis peavad konkurentsiametid sekkuma.
Praeguse valitsusliidu koalitsioonilepe näeb ette Eesti konkurentsiameti tugevdamist, et meil saaks sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega konkurentsireeglite täitmist rangemalt kontrollida. Tarbijad võidavad sellest, kui hindade üle on parem järelevalve ning konkurentsiametil on õigus põhjalikumalt küsida, uurida ja vajaduse korral sekkuda. Küsimus ei ole siinkohal ettevõtluse ja kasumi vastase positsiooni võtmises, vaid ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamises.
Loodame, et obstruktsiooni takerdunud opositsioon lubab antud seaduseelnõu kiiresti menetleda. Kui EKREIKE tahab päriselt seista tavainimeste heaolu eest, siis õige tegu oleks konkurentsiametit tugevdavat eelnõu toetada. Kolmesendist elektrit ei pruugi see tuua, küll aga hinnatõusu pidurdumist ja võib-olla ka pikemas plaanis hindade mõnetise languse.
POLIITKOLUMNIST | Reili Rand: ärge pugege peitu! Riik saab toiduhindu ohjeldada küll