Autode registreerimismaks võetakse praegusel kujul maksude kobareelnõust välja ning teemat hakatakse põhjalikumalt arutama 2017. aasta esimeses pooles, teatas sotsiaaldemokraat ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.
“Põhjus on vajadus esitatud ettepanekute ja nendega arvestamise võimaluse analüüsiks, milleks paraku nüüd aega ei ole. Teema juurde tullakse põhjalikumalt tagasi 2017. aasta 1. kvartali jooksul,” teatas Vakra sotsiaalmeedias.
Vakra selgitas, et praegune kava on rutakas ning selles olukorras tuleb aeg maha võtta, teha korralik analüüs ning seejärel võtta teema uuesti lauale. Näiteks Eestimaa Looduse Fond tegi koalitsioonilepingusse ettepaneku kehtestada sõiduki energiaklassi põhine automaks, et edendada säästvamaid ja jätkusuutlikumaid transpordiviise. “Idee on mõistlik ja vajalik. Aga tänane esialgne väljatöötatud kava on rutakas. Keskkonnakomisjoni esimehena toetan, et uute autode ja autode esmaregistreerimise puhul tuleb maksudega suunata elanikke loodussõbralike sõidukite suunas,” täpsustas Vakra.
Keskerakonna, IRLi ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioon plaanib kehtestada autodele registreerimismaksu. Nn automaks põhineb autode CO2 emissioonil, ning on võrdelises suhtes sellega, kui palju konkreetne auto heitegaasidega keskkonda saastab. Kui antud näitaja puudub, määrab lisatasu suuruse sõiduki mootori võimsus kilovattides. Esialgne idee näeb ette, et ühe kilovati pealt tuleb riigile maksta 2,50 eurot.
2,50 eurot kilovati kohta tuleb seaduse jõustumisel maksta ühekordselt autot ostes, kui auto võimsus on kuni 130 kilovatti. Võimsamate, üle 130-kilovatiste autode puhul tuleks iga täiendava kilovati eest välja käia 7,50 eurot. Üle 200-kilovatiste autode puhul maksaks iga 200 ületav kilovatt aga juba 17,50 eurot.